TFG ja Soome

Forssas ja Helsingis

2009-03-09T15:03:00.001+02:00

"Tummien perhosten koti"

2008-12-04T17:27:00.006+02:00

Leena Lander "Tumedate liblikate kodu"
Leena Lander "Tummien perhosten koti"

ANNELI: See oli selline natuke teistsugune film.Mulle väga meeldisid need poisid. Nad hoidsid kokku ja see oli väga tore. Ja see direktor oli ka tore. Et ta alguses seda poissi lõi, oli natuke ehmatav, aga pärast osutus ta väga abivalmiks ja isalikuks. See peategelane mulle ei meeldinud. Esiteks ta oli igavene mömm. Ja ta ju teadis, et sellel ühel poisil ei olnud kuhugi peale selle kooli minna, aga ikkagi tappis ta need liblikad ära. Vastik poiss!Vahpeal jäi natuke segaseks, aga siis sai jälle aru, mis toimub.Üldiselt oli täitsa huvitav film. Võib-olla natuke isegi traagilisem oleks võinud olla, aga muidu oli põnev ja vaadatav.

MÄRT: See oli küllaltki sümge film ja tõsine film. Film oli hästi üles ehitatud. Alguses jäi mulje, et see peategelasest poiss oli oma väikese venna ära tapnud, hiljem tundus, et ta isa oli tapja, aga tegelikult selgus tõde alles päris filmi lõpus. Üldiselt ma selliseid filme ei vaata, aga sellel polnud eriti viga. See peategelane mulle eriti ei meeldinud: ta käitus imelikult erinevates situatsioonides. Sümpaatsema mulje jättis mulle selle kooli direktor. Tema jaoks olid oma hoolealused lapsed väga tähtsad. Alguses tundusid selle kooli õpilased imelikud olevat, aga tuli välja, et tegelikult on nad üksteise vastu sõbralikud. Üldiselt film oli küllaltki vaadatav ja nende tegelaste probleemid olid hästi lahti seletatud ja näitlejatöö oli ka hea.

"Rukajärven tie" ("Luurerühm")

2008-12-02T17:57:00.002+02:00

Vaata ka "Luurerühm" , "Rukajärven tie"

12. klass 13.11 Tallinnas õppereisil

2008-11-12T21:02:00.009+02:00

KÄTLIN: 13. novembril toimus meil väljasõit Tallinnasse, kus külastasime Soome saatkonda, Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikogu. Selles reisis oli ühendatud nii ajalugu, soome kultuur kui ka ühiskond, seega väga huvitav ja informatiivne reis.
Kuigi sõit Tartust Tallinnasse oli väsitav ja natuke ka tüütu, ei suutnud see meie rõõmsat meeleolu kõigutada, meie klassile on omane olla rõõmsameelsed ja naeruküllased. Meie esimeseks külastuskohaks oli Soome saatkond, kuid enne sinna minekut saime teha kiire ekskursiooni vanalinna keerulistel tänavatel ning lõpuks jõudsime vaateplatvormile, kuis avanes meile imeline vaade kuulsatele punastele katustele ja kirikutornidele. Oodates Soome saatkonna sissepääsu juures sai meil küllaldaselt nalja, ma arvan, et kogu tänav kõlas meie naerust, mis kindlasti tõi natuke päikest meie halli ja masendavasse sügisesse. Maja, kus Soome saatkond asus oli omapärase arhitektuuriga, sain teada, et see maja kuulus kunagi Konstantin pätsile, seda rääkis meile üks kena härrasmees, kes töötab selles majas. Lisaks sellele räägiti meile selles majas toimuvast, millega tegeleb Soome saatkond, kes seal töötavad ning räägiti ka selle maja ajaloost, kahjuks jäi meil nägemata see müstiline trepp, mis viis maa alla. Kuid maja oli tõesti kena ja omapärane. Pärast Soome saatkonda viis buss meil Eesti Ajaloomuuseumisse.
Minule oli kõige huvitavamaks kohaks Eesti Ajaloomuuseum, kus oli suurnäitus Eesti Vabariigi ajaloost. Ekspositsiooni kandavaks teemaks oli vabaduse idee - seda nii riigi kui inimese tasandil. Lisaks ohtrale fotomaterjalile eksponeeriti ka unikaalseid esemeid ning ajaloolisi materjale. Näitusel olid ka haruldased filmikaadrid näiteks Konstantin Pätsi kõne rahvale, kus ta kutsus inimesi ülesse olla rahulikud ja mitte protsetida, et mitte häirida suurt Venemaad, lisaks sellele olid kõiksugused riidekomplektid, püstolid, mõõgad, skeemid, raamatud, oli kujundatud ühe poisi tuba koos vanaaegsete asjadega jpm. Näitus oli eesti, inglise ja vene keeles. Sellelt näituselt sain väga palju uut informatsiooni, hakkasin mõistma Eesti ajalugu palju paremini. Ma arvan, et selliseid näitusi peaks olema rohkem. Viimane ja võib-olla ka kõige oodatum koht, mida me külastasime, oli Riigikogu.
Selleks, et Riigikogus garderoobist kaugemale saada, oli vaja läbida turvakontroll, mis pakkus meie palju nalja, sest paljud ei saanud sealt ilma piiksumata läbi, mina samuti. Umbes nädal tagasi nägin Reporteri uudistest, kuidas riigikogulased pidasid Riigikogus padjasõda ja ma mõtlesin, et nad on küll lolliks läinud ja et kas meil pole tõesti paremat teha, nüüd olime meie samas seisus ja ma mõistsin, et see padjasõda õigustas end täiesti. Alguses räägiti meile väga lühidalt Eesti ajaloost ja peale seda läks padjasõda Eestlase, Venelaste ja Sakslaste vahel lahti, neid kolme rahvust esindasid antud hetkel meie klassi inimese, see oli tõesti tore ja lõbus. Pärast seda läksime Riigikogu saali, kus peetakse istungeid, meie kahjuks ei saanud all, hääletamispultide taga istuda ja seadusi vastu võtta, mida ma väga oleksin tahtnud (oleksin paljud seadused tühistanud ja uued vastu võtnud), meie olime ajakirjanike rollis. Noormees rääkis meie riigikogulaste tööst ja Riigikogust endast, see kõik oli kuidagi igav, ma lootsin, et saan teada midagi uut ja huvitavat, aga tuleb välja, et mu ühiskonna õpetuse õpetajad on olnud väga tublid ja teinud meile kõik vajaliku selgeks. Riigikogust tulles läksime bussi ja teekond koju läks lahti.
Mina olin väljasõiduga väga rahul, see oli tore, lõbus, informatiivne, ma avastasin, et näiteks ajalugu ei ole võimalik ainult õpiku abiga selgeks saada, selleks on vaja külastada kasvõi näitust ja asjad saavad palju selgemaks ja mõistetavamaks, eriti kui giid või õpetaja seal kõrval räägib. Soome saatkond ja Riigikogu olid samuti külastamisväärilised ja huvitavad.

INGRID: Tallinnas käisime me 3 huvitavas kohas. Esimene koht oli Soome saatkond. Saatkond oli väga uhke ja mulle meeldis seal. Teine koht oli Eesti ajaloomuuseum. Seal oleks võinud mitu tundi olla ja mitte ära tüdineda. Läbi 90 aasta sai väga ruttu käidud. Sinna tahan ma kindlasti kunagi veel minna. Kolmas koht oli riigikogu. Ma olen seal käinud 3 korda iga 2 aasta tagant. Kõik kolm kohta olid väga huvitavad ja harivad. Soome saatkonnast sain ma teada huvitavaid fakte. Sinnagi tahaks ma kunagi tagasi minna. Eriti meeldis mulle saatkonnas üks tuba, mis oli sinise tapeedi ja valge mööbliga. See oli väga lahe tuba. Muidugi olid ka teised ruumid väga ilusad.Eesti ajaloomuuseumis sain ma ka teada huvitavaid fakte. Vanaaegseid asju oli huvitav vaadata. Ka igasugused pildid olid uhked. See oli väga uhke koht ja mulle väga meeldis seal.Riigikogus oli ka väga huvitav. Padjasõda oli väga lahe. Mulle meeldis seal ka veel see, et Teisest maailmasõjast räägiti.Kokkuvõttes oli päev väga huvitav ja ma usun, et kõik jäid väga rahule. Vähemalt mina jäin.

PIIA-MAI: 13. novembril toimus klassiga väljasõit Tallinna. Külastasime Soome saatkonda, Maarjamäe ajaloomuuseumit ja Riigikogu.Soome saatkonnas meeldis mulle väga. Tegemist oli ajaloolise hoonega, kus omal ajal resideerus nii omaniku kui ka üürnikuna Konstantin Pätsi perekond. See hoone oli väga ilus, mitmeid kordi renoveeritud ja põneva ajalooga. Seal on tegutsenud nii raamatukogu kui ka Saksa korrakaitsepolitsei.Edasi viis väljasõit Piritale, Maarjamäele, Eesti ajaloo muuseumi. Muuseum oli väga põnev oma videoklippide ja eksemplaridega. Kõige shokeerivam oli üks väga detailne Postimehe artikkel ühe inimpiinamise kohta II Maailmasõja aegu. Minus tekitas see jälkust, kui lugesin, sest ma poleks eales uskunud, et midagi nii julma on võimalik külma südamega korda saata. Kõge positiivsem oli aga vaadata videoklippe laulvast revolutsioonist, Balti ketist ja muudest selle aja sündmustest. See tegi seest soojaks ja pani ennastki kaasa laulma. Eestlane olen ja eestlaseks jään! :)Maarjamäe ajaloo muuseum oli väga kaasahaarav ja peaaegu oleksimegi end sinna unustanud kui poleks tekkinut kahtlast tunnet, et maja on kuidagi tühjaks jäänud. Siis aga lippasime kiiruga tagasi bussi ja algas sõi Riigikogu poole.Riigikogus tehti meile ebatraditsionaalne ajalootund II Maailmasõjast. Mängisime lahingud läbi padjasõjaga, mind pandi natside poolele. Oli lõbus.

KRISTJAN: Me käisime Tallinnas Soome saatkonnas, riigikogu hoones ja ajaloo muuseumis. Alguses läksime Soome saatkonda, kus saime teada huvitavaid asju selle maja ajaloo kohta ja ka praeguse tegutsemise kohta. Edasi läksime me ajaloo muuseumisse kus nägime igasuguseid huvitavaid esemeid Eesti ajaloost. Seal oli ka igasuguseid filme ja ka Eesti ajaloo kohta küsimused. Siis vahepela läks kõigil kõht tühjaks ja me käisime hesburgeris. Kui jõudsime riigikokku oli seal metallidetektor ja kõike kontrolliti seal. Siis edasi üks mees rääkis meile jällegi Eesti ajaloost natuke ja ka mängiti padjasõda. Edasi me nägime riigikogu saali ja saime igasuguseid huvitavaid fakte teada. Lõpuks kui kõik oli vaadatud siis hakkasime Tartu poole tagasi sõitma. Muidu oli väga tore eriti riigikogu osa.

KASPAR: Reisi pealinna võib lugeda igati kordaläinuks. Oli väga tegus ja meeldejääv päev. Eriti positiivseks tegi hommikul juba see, et väljasõit toimub just neljapäeval - päeval, mil on kõige rohkem tunde ja nädalalõpu väsimus juba üsna suur. Meelelahutus kulub sel hetkel marjaks ära! Sõit oli nagu ikka Tartust-Tallinnasse, mis kestis ligi kaks ja pool tundi. Soome saatkonna maja oli väga ilus, eriti oli ilus just koht, kus maja asus ja ümbruskond. Tore on öelda, et sai järjekordselt Soomet külastatud, sest riigi saatkonna maa pidi ju naabritele kuuluma. Külastus oli meeldiv ja vastuvõtt sõbralik. Samuti oli huvitav kogemus muuseumi külastus, mis oli väga kaasaegne. Muuseum ületas kindlasti minu ootused! Rikkalikuks tegi selle kõiksugused videod, muusika, jutuajamised, mida kuulata ja vaadata sai. Vastata võis lausa viktoriiniküsimustele!Eelnevate asutuste külastamisele ei jäänud sugugi alla ka riigikogus käik. Korrati piltlikult üle sõjad, mida me kõik ajaloo tundides õppinud oleme. Asja tegi loomulikult huvitavaks selle kaasa mängimine. Tegelikult superidee rakendada selliseid meetmeid tulevikus ajalootundides! Nii on ikka põnevam ja kindlasti jääb rohkem meelde. Koolil on veel, kuhu edasi pürgida! :)

MÄRT: 13. novembril käisime terve klassiga Tallinnas. See oli päris tore ekskursioon. Me käisime Soome saatkonnas, Essti Ajaloomuuseumis ja Riigikogus. Kõige huvitavam oli minu arvates Riigikogus. Seal ma sain palju teada Eesti ajaloost ja ka Riigikogu ajaloost. Päris huvitav oli vaadata, milline näeb välja Riigikogu saal ja selle liikmete istekohad. Sain teada ka hulgaliselt informatsiooni Riigikogu liikmete tööpäeva ja selle kohta, mida nad seal teevad. Ka Soome saatkonna külastamine oli vägagi hariv. Eriti palju sain teada saatkonna hoone arhitektuuri ja selle ajaloo kohta, aga ka saadikute töö ja elu kohta. Kõige rohkem aega veetsime muuseumis. Ma sain küll seal omajagu uut teada. Põhilise osa ekspositsioonidest moodustas seal Eesti iseseisvumise väljapanek. Enne esimesse kohta minekut, saime natuke aega vanalinnas ringi jalutada. Vahelduseks oli päris hea mõnes teises linnas peale Tartu käia. Üldiselt olid minu muljed Tallinnast positiivsed ja hea oli ka see, et sai koolist ühe vaba päeva. Muidu oleks pidanud 9 tundi koolis olema ja see on päris väsitav. Kindlasti tahaksin Riigikogu mõni teine kord veel külastada ja päris istungit pealt vaadata. Ka muuseumit võib uuesti külastada, kui sinna uusi ekspositsiooni juurde tuleb.

ANNELI: Käisin 13. novembril klassiga Tallinnas. Külastasime Soome saatkonda, Ajaloo muuseumis näitust "Iseolemise tahe" ja riigikogu hoonet.Soome saatkonnas mulle väga meeldis. See maja oli nii ilus! Väga mulle meeldis ka see mees, kes meile selle maja ajalugu jutustas. Huvitav oli kuulata ja sai palju uut teada.Ajaloo muuseumis mulle nii väga ei meeldinud. Näitus oli minu jaoks igav- ainult pildid ja jutud ja mõned asjad klaaside taga. Neid, mis ei olnud klaasi taga, oleks võinud saada näppida ka. Mina näppisingi ja siis tuli kohe mingi valvur õiendama. Väga ebameeldiv!Riigikogus ei olnud ka sugugi huvitavam. See ajaloonäitus oli aga palju toredam kui ajaloo muuseum, seal sai ikka ise ka teha ja vaadata ja näputada. Olen ka varem riigikogus käinud ja seega see ei kütkestanud mind eriti.Üldiselt ei olnud Tallinnas käigul väga viga, aga ega see midagi suurejoonelist ka ei olnud!

SILVA: Alustasime oma teekonda Tallinnasse hommikul vara, juba enne 8-at. Buss sõidutas meid Toompeale, kuna seal paiknes Soome suursaatkod. Alustasimegi oma päeva Soome saatkonnast. Saatkonnamaja oli väga kena ja suur, tegelikult oli see väga vana maja, ehitatud umbes 1851 aastal aga seal on tehtud põhjalikku kapitaalremonti. Ruumid olid sisustatud nii kaasaegse kui ka antiikse mööbliga ning kui me aknast välja vaatasime, siis avanes suurepärane vaade all-linnale. Saatkonna kompleksi kuuluvad siis kantselei, konsulaat ning suursaadiku residents. Saatkonna tööst ja tegemistest jutustasid meile üks mees ja naine, kui ma ei eksi, siis oli naise nimeks Arja Korhonen, kuigi ta oli soomlane, rääkis ta väga soravalt eesti keelt; ja nagu välja tuli siis kõik saatkonna töötajad räägivad nii rohkemal kui vähemal määral eesti keelt, st. õpivad seda hoolega. Soome ja eesti rahvas on alati olnud teineteisele lähedased mitmes mõttes ning Soome suursaatkond Tallinnas on valmis andma oma panuse Soome ja Eesti vaheliste suhete arendamisse vastastikuse austuse ja üksteiselt õppimise vaimus. Kõik küsimused küsitud ja huvitav ringkäik saatkonna ruumides tehtud siis suundusime bussiga Eesti Ajaloomuuseumi. Näitus andis ülevaate Eesti ajaloost alates 1917. aastast kuni pöördeliste sündmusteni 1980. aastate lõpus-1990.aastate alguses. Näitus oli huvitavalt üles pandud-seega ei olnud see igav. Seal oli pajlu ruume-erinevates ruumides olid erinevate sündmuste ja aastate eksponaate, helisalvestisi, videolõike, pilte, kirju, riideid, asju. See oligi huvitav, et lisaks ohtratele fotomaterjalidele näidati ka unikaalseid ajaloolise tähtsusega esmeid. Ajaloohuvilisest inimesele on selline muuseum lausa kohustuslik, aga kindlasti annab see palju juurde ka lihtsale eestlasele, kes ajaloost mitte midagi ei taipa.
Viimaseks külastuseks jäi meile Riigikogu. Olen seal käinud eelnevalt kaks korda, aga ikkagi seekordne külastus oli kõige omapärasem. Riigikogusse sisenedes kontrolliti meid kõiki loomulikult läbi, ja siis suundusime trepist alla ja hakkasime ‑padjasõda mängima. Üks onu jutustas meile detailselt ajaloost, et kinnituksid meie teadmised veelgi rohkem ning et asi mängulisemaks muuta,anti meile pähe mütsid ja kätte padjad ja sõda sai alata. Riigikogus saime siis natuke jalgu puhata, istudes riigikogulaste pinkidel. Seal istudes panin tähele,et ruumikujundust läbivad kõikjal trepikäsipuudel, seintel ja lae all abstraktsed sakilised motiivid-ja seda mitte ilmaasjata-selline muster pidavat sümboliseerima demokraatiat.
Reis läks igati korda ning üldiselt jäi kõigest väga positiivne mulje, sellised õppereisid on alati oodatud.

SILJA: 13. novembril leidis aset midagi ebatavalist, pääsesime masendavast koolirutiinist ja käisime pealinnas. Külastasime Soome saatkonda, Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikogu. Olgugi, et ärgata tuli jubevara, jõudsime kohale piisava ajavaruga ning jõudsime ennem Soome saatkonda Tallinna vanalinnas ringi jalutada. Lisaks ilusale vanalinnale nägin päris mitut tähtsat autot, mille küljes lehvis välismaa lipp.
Soome saatkond oli tõsiselt uhke ja väga stiilse sisekujundusega. Kõige rohkem meeldis mulle ühes toas olev tumesinisel põhjal tapeet, mis kaugelt paistis nagu samet ja söögisaalis olevad lühtrid olid ka päris ilusad. Isegi see jäi meelde, et need olid kaua aega ajalehtedesse pakitult kuskil pööningul pappkastides seisnud. Kahju, et sinna ruumi ei pääsenud, kus klaaspõranda all olid vanad trepid ja käigud.
Peale Soome saatkonda külastasime juba eespool mainitud Eesti Ajaloomuuseumi. Üks asi on kindel, teine korrus oli kohutavalt kirju: seinad olid täis igasuguseid fakte ja vitriine. Minule meeldisid need „teemanurgad“ , kus oli kujutatud nt vanaaegset elamut, mingisugust kohvikut või söögituba, ohvitseri kabinetti ja sellist tuba, kus elasid meie emad-isad. Vahva oli näha ka nt neid aparaate, mida juuksurid vanasti kasutasid. Siiski, vaieldamatuks lemmikuks oli kaasaegne fotonäitus. Seal oli foto ühe raamatu esimese peatüki esimesest leheküljest ja mind valdas äratundmisrõõm, tegemist oli raamatuga „Kuristik rukkis“, mis on 12. klassi kohustuslikus kirjanduses. Üks äge pilt kujutas endast seda, kuidas koer ajas „oma asju“ ja kass vaatas eemalt pealt. Tegelikult, ilusaid ja vahvaid fotosid oli seal palju, kindlasti soovitan kõigil seda näitust vaatama minna.
Viimasena käisime Riigikogus ja see oli ikka üle kõige! Turvaväravad piiksusid umbes poole klassi peale, kuid mõlemad õpetajad said puhtalt läbi... Peale turvakontrolli kõndisime mööda igasuguseid treppe ja koridore ning lõpuks jõudsime järgmisesse „ajalootundi“, kus sai padjasõda pidada ja kapsaid jaotada. Muide, need kapsad nägid päris ehtsad välja, natukene pehmed olid, aga pole hullu. Peale mängimist läksime Riigikogu istungisaali, kus istusime ajakirjanike rõdul ja kuulsime nii mõndagi huvitavat. Kõige viimasena külastasime ajakirjanike fuajeed ja saime jälile saladusele, kuidas poliitikud üksteistele vastuseid ette sositavad.
Tore päev, kõik kohad olid omamoodi huvitavad. Nüüd jääb veel õpetajatele visadust ja fantaasiat soovida, et nad meile uued ja põnevad kohad välja otsiksid, kuhu minna.

ANDRA: Mulle meeldis see väljasõit väga. Sellepärast, et päris ausalt ma polnud käinudki nendes kohtades. Riigikogus olin aga nii põhjalikku ülevaadet sellest ma veel saanud polnud... Riigikogus saime me veel mängida ajaloolisi mänge ,mis tegi seal käigu väga põnevaks ..
Soome saatkonnas oli huvitav sellepärast ,et seal räägiti meile selle maja ajaloost (mis muuseas oli üsna värvikas). Üldse oli seal saatkonnas kõik imeilus. Kõik oli sinine ja kuldne ja valge. Väga ilus kooslus minu arvates :) . Saatkonnast avanes veel väga ilus vaade Tallinnale.
Ajaloo muuseum tundus esmapilgul juba tondiloss. Sisse minnes oli kõik aga väga kaasaegne ja huvitav. Näitus oli üles ehitatud väga hästi ja arusaadavalt. Osad asjad olid seal ikka päris naljakad. Näiteks vanad lokitangid või lapsevanker ,mis nägi välja nagu mingisugune piinamisriist :D
Mina jäin selle väljasõiduge väga rahule :) Loodan ,et selliseid tuleb veel :)

EESI: Neljapäev....varajane tõusmine ja tore seltskond on see, mis jääb meelde ja väärib meenutamist.Soome saatkond, mis oli meie esimene sihtkoht, jättis mulle väga hea ja suursuguse mulje. Saime teada maja ajaloost ja inimeste tegemistest, kes seal töötasid. Eriti tore oli pärast pikka seismist majas väike ringkäik teha-tundus, et see meeldis kõigile, ka pilte sai tehtud.Järgmine peatus oli Eesti ajaloomuuseum, millest ma varem kuulnudki polnud. Ka see käik oli omamoodi elemus, (kuigi ma eriti süveneda ei viitsinud). Muuseumist jäid mulle meelde väike fotonurk, Nõukogudeaegne tuba ja värvilised kastikesed, mille sees paiknesid ajalugu puudutavad vastused. Ringi vaadates oli väike ärevus sees, sest oli ju teada, et järgmine peatus on Riigikogu, seda ootasin ma kõige enam. Ja nii võetigi meid seal vastu rollimänguga, mis kujutas endast "padjasõda" eesti ja tema vaenlaste (Saksamaa, Venemaa) vahel. See oli hästi tore ja mänguline. Ja juba me istusimegi Riigikogu saalis ajakirjanike rõdul, lülitasime sisse lambid ja kuulasime, mida meile räägiti. Ka saime teada, kus keegi istub ja milline on riigikogulast töö. Viimasena tutvusime "rääkiva" seinaga. Väga-väga tore päev oli, kahju, et kool läbi hakkab saama ja selliste ürituste korraldamine raskeka muutub.

KARL: 13.nov. varahommikul 7.30 startisime klassiga sõiduks Talliannasse.Sõit kulges rahulikult,kell ju oli väga varajane.Kui hiljem rahvas elavnes ja kogu buss täitus tüdrukute kiljumise ja poiste naeruga. Tallinasse jõudsime umbes pool üksteist, oligi viimane aeg ennast värske mere õhuga karastada, bussi õhk oli juba liialt paks ja ebameeldiv. Kohale jõudes oli meil pooltundi aega,mil meid Soome saatkond lasti. Loomulikult leidsime viisi kuidas aega veeta.Imetlesime Tallinna paroraami ja jõlkuseme Toompeal. Viimaks, kui meid saatkonda lasti olid kõik külmast kanged ja põsed punased.Saatkonnas räägiti meile põgusalt maja ajaloost ja näidati mõningaid saatkonna ruume.Saatkonna ekskursiooni lõppedes suundusime Eesti ajaloomuuseumisse. Isiklikult meeldis muuseum väga. Väga huvitavad eksponaadid ja harivad videolõigud iga ajajärgu kohta. Kella kolmeks suundusime tagasi Toompeale,et minna Riigikokku. Kohale jõudes läbisime põhjaliku turvakontrolli,mille kõik edukalt läbisid. Ekskursiooni käigus tegime läbi väga huvitava ja lõbusa Padjasõja, Vabadussõja temaatikal. Loomulikult olin mina eestlaste esirinnas:D.Peale sõda suundusime Riigikogu saali,kus meile tutvustati põguslt maja ja Eesti valitsuse ajalugu ja üleüldist Riigikogu tegevust. Peale seda suundusime tagasi bussi ja sõit kodu poole algas.

MARTIN: Tallinnasse minek toimus 13. novembril. Väljasõit oli ebainimlikult vara hommikul, kuskil poole kaheksa paiku. Kohale jõudsime me aga kiiresti (kuskil 2 tunniga) ja ennem esimese sihtpunkti, Soome saatkonna külastamist, jagati meile tunnikene vabaaeg, et Toompeal ümbrusega tutvuda. Ümbruskonnaga tutvumiseks aega ei jäänud , sest kõhud olid juba tühjad ja otsisime paaniliselt söögikohta taga, kuid kuskilt söögipoolist meil leida ei õnnestunud selle natukese aja jooksul. Saatkonnas tutvustati meile hoone ajalugu ja räägiti töökorraldusest ning hiljem lasti omapäi ruumides ringi liikuda aga ausalt öeldes seal väga midagi vaadata ei olnud.
Järgmisena suundusime me Eesti ajaloo muuseumisse ning jätkuvalt olid meil kõhud tühjad. Muuseum ise oli aga väga modernne ja huvitav ning tegevust jätkus (JMKE kuulamisest kuni Egipti reklaamideni). Kui kõht poleks nii tühi olnud, siis oleks võinud seal muuseumis vabalt terve päeva ära veeta aga kahjuks oli olukord teistsugune.
Päeva tipphetkeks oli kindlasti Nordic Center’i külastamine, kus meil õnnestus lõpuks sooja toitu süüa. Jumalale tänu Hessburgeri loomise eest. Kõhud täis, sai edasi liikuda (või õigemini tagasi) Toompeale Riigikogu hoonesse.
Peale edukat turvakontrolli läbimist, mis võttis aega ome 10 – 15 minutit, võiski tuur alata Ajastusega meil vedas, sest samal ajal oli seal üleval ka väike Eesti ajalugu tutvustav näitus. Tunnikene sai tegeldud padjasõjaga ja erakondliku propagandaga levitamisega, kuni meil tuli edasi liikuda. Istungisaali rõdul tutvustati meile Riigikogu päevaplaani ja tegevus kava, kuid üldiselt räägiti üllatavalt vähe. Põnevaks kohaks olid kindlasti istungisaali uste ees asuvad võlvid, kus oli võimalik vastaspool asuva inimesega suhelda sositades.
Peale seda, kui kõik poisid ja tüdrukud olid teinud mälestusväärse külastuse Riigikogu vetsu, algas sõit kodu poole, kuhu kõik jõudsid ka õnnelikult kohale (vist).
Sõit möödus lõbusas meeleolus ja kindlasti võiks varsti jälle korraldada mõne sarnase väljasõidu, sest õppida on võimalik klassireisilt rohkem, kui koolipingi taga magades.

Réka Aarnos õpetab kõnekeelt

2008-11-10T13:12:00.009+02:00

7. novembril õpetas 11. klassis soome keel Réka Aarnos Helsingist. Kuulati "Sir Elwoodin hiljaiset värit" laulu "Älä mee" , täideti lünki tekstis ja õpetaja rääkis konkreetsete näidete abil, kuidas soome kõnekeel erineb kirjakeelest. Réka Aarnos on soome kui teise keele õpetaja ja oli koos kolme kaaslasega Tartus, et esineda Eesti soome keele õpetajate sügiskoolitusel. Réka on rahvuselt ungarlane, kes elab pärast ülikooliõpinguid Soomes ja õpetab soome keelt. Ka eesti keelt räägib ta üsna hästi ja ülikoolis õppis tegelikult üldse inglise filoloogiks.

Mis see on?

2008-11-02T19:42:00.007+02:00

Õige vastus - niisuguse märksõnakaardi tegi masin meie ajaveebist. Vt ka http://www.wordle.net/gallery/wrdl/283831/TFGjaSoome

Kivi päev

2008-10-14T14:21:00.004+03:00

10. oktoobril käisime A. Kivi päeval. Varasematel aastatel ma seal käinud ei ole. Üldmulje oli väga hea.
Seal olime abiks registreerimisel, mis oli minu jaoks uudne kogemus :). Oleks teinekordki abiks.
Registreerimisel jagasime kõigile ümbrikud, mille peal oli rühma nimi, kus toimus hilisem tegevus.
Pärast registreerimist suundusime edasi M. Reiniku uude koolimajja. Peaks mainima, et seal olid väga ilusad ruumid.
Seal kuulasime TÜ Soome keele lektori loengut eestlastest ja soomlastest. Sain teada palju uut ja huvitavat. Pärast toimus loengu põhjal viktoriin, mille võtis Eerode rühm.

Pärast loengut läksime sööma. Toit oli väga hea.

Edasine tegevus toimus rühmades. Mina sattusin Simeoni rühma , mis tegeles näitlemisega. Tegime igasugu huvitavat ja lõpuks etendasime väikse etüüdi Kevadest. Ma loodan, et kõigile meeldis.

Kokkuvõttes oli väga tore päev ja ma ei kahetse , et ma seal käisin :).

Kairi

AleXXXis Kivi Päev

2008-10-14T14:17:00.003+03:00

Minu päev algas koolis, enne jalutust keeldusime õpetaja Helja pakutud variandist meid autoga kohale viia, Audi A4 1.6 valge bensukaga oleks ta pidanud tegema kolm tiiru, ning bensiin oli kallis veel too päev, siis võtsime jalad tagumiku alt välja ja hakkasime astuma. Kohale jõudes saime ilusad ümbrikud täis raamatuid ning läksime allakorrusele sööma. Söödud - joodud läksime tagasi ülesse kus istusime natukene aega ning nautisime õpilase Ragnar Pärni iPod Nano-t. Loengu alguses tutvusime teiste koolidega, oli palju ägedaid nägusid, siis tuli ehe soomlane kes rääkis meile Soome seost Eestiga. Pärast soomlase pikka loengut tegime viktoriini, mille me kaotasime, ning siis läksime sööma teise majja. Tagasi tulles nägime tuttavaid nägusid keda sai tervitatud, siis jagunesime klassidesse. Hilinesime Mihkliga natuke enda gruppi tundi ning palusime vabandust ja kuulasime. Teada saime, et ülesandeks on paaridesse jaguda loosi põhjal ning seejärel joonistada või kujundada pilt Soomest, ning sellega seonduvast. Mina sain paari Suure-Jaanist pärit Mihkliga, kellel oli tore huumorisoon ning mõistis ka nalja teha, pilti valmistasime suure tähelepanuga kasutades kõiki enda oskusi ning tulemusega olime mõlemad ülirahul. Lõpuks oli aeg minul ja Mihkel Albrel lahkuda, jätsin hüvasti õpetaja ja teiste õpilastega ning jalutasime päiksepaistele vastu.

aa kauri passatit nägime ka!

chRiStIaN

A.Kivi

2008-10-14T14:14:00.002+03:00

Reede hommikul nühkisime me kaks tundi koolipinke ja siis rallisime Helja Kirberiga Soome Instituuti. Asusime siis kohe tööpostile, nimelt aitasime me registeerimislaua juures. Vahepeal tegime me keset rasket tööd väikse söögipausi ja registeerimine jätkus täie hooga edasi. Enne 11 seatsime sammud Mart Reiniku uude majja. Kool oli ilus. Avamine toimus suures auditooriumis, mis oli meie kab.100 võrreldes ikka tohutu. Seal toimus tutvustamine, siis Soome keele lektori loeng ja viktoriin. Saanud targemaks läksime me tipatapa Reiniku vanasse hoonesse enda kõhtusid täitma. Söögiga jäime rahule. Meie meelehärmiks pidime me peale sööki Karlova Gümnaasiumisse minema, kuna meie rühmatund toimus seal. Tee ei tundunudki üheskoos väga pikk ja õige varsti laulsime me juba Karlova ajaloo klassis soome keelseid laule.Üks oli Soome rahvalaul ja teine oli mingi poliitiku kirjutatud sõnadel poplaul.Meie Aapo rühm õppis kiiresti ja õigepea olid meil laulud selged. Kahjuks pärast ma lõpetamisele ei saanud jääda, sest pidin kähku koju minema ja ära sõitma. Jäin päevaga rahule ja loodan, et külastame Kivi päeva ka järgmine aasta.

Marike:)

Aleksis Kivi päev

2008-10-14T14:13:00.002+03:00

Aleksis Kivi päev toimus 10.oktoobril Soome instituudis. Selle päeva korraldamine on saanud traditsiooniks, igal aastal erikohas, seekord oli järg Tartu käes.Ma käisin sel üritusel esimest korda. Päev oli huvitav. Aga 10.okt seepärast ,et siis sündis Aleksis Kivi
Päev algas. Registreerimine timus Soome insituudis koos väike kohvilauaga. Sealt edasi suunuduti Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi uude hoonesse.
Kogu üritus algas osavõttjate tutvuistamisega. Meie koolil, Tartu Forseliuse Gümnaasiumil, oli ettevalmistatud luulekava. Minule isiklikult meeldis Tartu Tamme Gümnaasiumi etteaste, nemad esitasid mõtteta dialoogi. Hoolimatta nulltekstis oli see väga tähelepanuväärne ja meelt köitev. Edasi algas loeng ülikooli moodi, rääkima oli tulnud Tartu Ülikooli õppejõud, kes ise oli soomlane. Ome ettekande tegid ka Tartu Ülikooli tundengid, kelle erialaks oli soome keele õppimine. Aga et kogu loeng mööda külgi alla ei jookseks, siis korraldati viktoriin. Peale seda rühmatööd mingi Tartu Mart Reioniku Gümnaasiumi vanasse hoonesse lõunale. Seal lõppeski minu jaoks see päev. Kindlasti võimaluse korral võtan osa ka järgmine aasta. :)

Alexis Kivi Päev

2008-10-14T14:09:00.004+03:00

Päev algas koolis. Veetsin seal 2 tundi ja siis seadsin sammud Mihkli ja Christianiga Soome Keele Instituuti. Tegime pattu ka tee peal. Jõudsime kohale, panime ennast kirja ja kostitasime ennast väikse kringli ja kohviga. Ootasime natuke ja liikusime siis Mart Reiniku Gümnaasiumisse. Seal oli meil suur loeng mida pidas Ülikooli lektor ja enamus õpetajad võtsid ka sõna. Tegime siis väikese pausi ja käisime vanas Mart Reiniku majas söömas. Söök oli hea. Pärast seda siis tegime veel pattu ja suundusime tagasi Mart Reiniku Gümnaasiumi. Meid jaotati laiali erinevatsse klassidesse. Mina sattusin üsna kahtlasesse klassi. Tegu oli täpselt nagu meil TFG-s Teatriõpetusega imo(in my opinion) . Seal oli meil kaks juhendajat . Ühe nime ma ei mäleta ja teise nimi oli Sampo. Ta oli soomlane igatahes. Tegelesime siis kõvasti emotsioonide ja etüüdidega ja lõpuks tehti rühm pooleks 5:5 ja sis pidime etüüdi tegema. Etüüdid tehtud ja sammud tagasi Soome Keele Instituudi poole. Seal sai veel ennast kringliga ja teega ennast kostitada ja siis hakkasid kõik ette näitama , mida nad Soome kultuuri kohta õppisid ja teada said. Mina pidin esinema näidendis aga see oli puhtalt improvisatsioon ja see tuli meil ülltavalt hästi välja. Saime isegi šokolaadi. Üldiselt oli väga tore päev ja jäin rahule = ) '

RaGnAr aka Komma

Kivi päev

2008-10-14T14:08:00.003+03:00

Tõusin reede hommikul kell 6.55, nagu tavaliselt. Tegin oma hommikused toimingud ära ning asusin kooli poole. Kell 8.00 algas meil matemaatika, kus kordasime kolmapäevaseks kontrolltööks, 15 minutit saime niisama istuda. Järgmisena oli eesti keel, kus oli kardetuim kontrolltöö sellel nädalal, kokku-lahkukirjutamine, mida ma enda teada eriti ei oska - vajab harjutamist veel.Kui töö tehtud, asusime mõne klassikaaslasega kooli ette meie klassijuhatajat ootama, et edasi minna Kivi päevale. Meie, tüdrukud, saime õpetaja Kirberi valge Audiga otse Soome Instituudi kõrvale, haah, poisid pidid jalutama :). Läksime majja sisse, ning alles siis sain teada, et meie klass on siis registratuuris, kus õpilased, õpetajad, tudengid ja õppejõud pidid oma nime ning allkirja andma, vastutasuks sellele said nad ühe ümbriku (seal sees oli igalühel isesugune materjal). Kui kõik olid registreeritud, läksime Mart Reiniku Gümnaasiumi uude majja, auditooriumi, kus soome keele lektor pidas meile loengu, selle põhjal tehti ka meile väike viktoriin. Edasi liikusime Reiniku vanasse koolimajja, kus toimus lõunasöök, väga maitsev toit oli kusjuures. Kuna ka mina sain sellise ümbriku, siis minu ülesandeks oli minna Tartu Karlova Gümnaasiumisse soome keelseid laule laulma. Meie Marikesega siis nuputasime millist teedpidi on kõige lühem minna, sest teised meie rühmakaaslased (unustasin mainida, et iga ümbriku peal oli rühma nimi, meie kuulusime Marikesega AAPO'de hulka) olid teistest linnadest, ka oli kaasas meil soomlanna kelle nimi oli Heidi. Karlovasse jõudes otsisime klassi ülesse ning asusime rõõmsalt laulma. Päris raske oli kuid me saime hakkama, toredad laulud olid samuti. Kahjuks lõpetamisele me ei jõudnudki, pidime Marikesega ruttu bussipeale jooksma, hiljem oleks bussist maha jäänud ja ei olekski koju jõudnud. Meil on muide ühine kodutee :)
Kokkuvõttes oli päris tore päev, sain kõvasti oma soome keele hääldust lihvida :)

Liina ;)

Kivi päev

2008-10-14T14:07:00.006+03:00

Kivi päev oli minujaoks väga omapärane ja huvitav üritus. Sai kuulda huvitavate inimeste loenguid ning näha lõbusaid soomekeelseid esinemisi. Meid kostitati Mart reiniku nimelises gümnaasiumis, kus anti meile ka väga hästi süüa. Olid ka töötoad, kus sai joonistada ilusaid pildikesi ja tutvuda uute huvitavate inimestega. Toimus ka viktoriin, mida minu võistkond kahjuks ei võitnud. Üldiselt olen päevaga väga rahul ja kindlasti külastan Kivi päeva ka järgmine aasta. :)

Mihkel Albre

Aleksis Kivi päev Tartus

2008-10-14T14:07:00.005+03:00

Reedel, 10.10 peale teist tundi seadsime sammud Soome Intsituudi poole. Õigupoolest tüdrukud said autoga ja poisid pidid jalutama. :) Kuni kella 11ni oli meie ülesandeks registreerimislauas vastu võta külalised ja neile anda pisike mapp ning kaasa sai ka Soome Instituudi hariliku. Seal sees leidus nii mõndagi huvitavat, näiteks brošüür mis tutvustas Soome kultuuri ja tavasid. Minu ülesandeks oli külalistel lasta endal nimesildid kirjutada, et meil nimed omavahel paremini meelde jääks. Külalisi oli tulnud üle Eesti, oli ka üliõpilasi nii Tallinnast kui ka Tartust. Väike üllatus ootas kõiki keldris kuhu pandi joped, kõrval ruumis asus väike söögisaal kus sai ennast turgutada kohvi ja saiakestega. :) Kui kell oli 11.15 tikusunud, läksime Kõik koos Mart Reiniku gümnaasiumi uude majja. Väike ärevus oli sees, sest see maja on uus ja kõik räägivad sellest. Loomulikult jättis see väga hea mulje, kõik oli uus ja hästi sisustatud. Seal on päris karm kord, olemas peavad olema vahetusjalanõud ja mainin ka selle ära et selle kooli õpilased saavad majas ringi liikuda ainult kiipkaartidega. Panime oma joped ja asjad ruumidesse ära, anti ka sinised sussid jalga et me oma poriste jalgadega uusi ruume ja põrandaid ära ei määriks ning siis läksime suurde auditooriumi kuhu me ära mahutsime ja ruumi jäi tegelikult ülegi. Algus oli päris igav, kuid eriti põnevaks läks siis kui Tartu koolid hakkasid ennast tutvustama. Tutvustati enamasti soome keeles või oli kuidagi seotud sellega. Kõige enam meeldis mulle Tamme gümnaasiumi ja Reiniku gümnaasiumi esitlus. Peale seda räägiti meile eelmistest aastatest, kuidas üritused kulgenud on seoses selle päevaga. Meile tehti ka pisike viktoriin räägitu põhjal, samal ajal sai tutvuda ka oma rühma liikmetega. Siis oli kell saamas juba nii palju et sai minna Reiniku vana maja sööklasse sööma, kuid sinna ma kahjuks ei jõudnud. Ja kahjuks jäin ilma ka teistest sündmustest mis toimusid peale söömist. Aga ma usun kindlasti et väga tore oli , sest see seltskond ja ürituse sündmused jätsid juba väga hea mulje mulle :) järgmine aasta olen kindlasti lõpuni.

Maarja.

Aleksis Kivi päev Tartus

2008-10-12T11:32:00.003+03:00

10. oktoobril 2008 toimus Tartus VIII Aleksis Kivi päev.

Forssalased Tartus

2008-05-13T22:03:00.001+03:00

8.-10.5 olid Tartus külas projektipartnerid Forssa Lütseumist.
Vaata fotosid

Karl Suure Euroopa noorteauhind Aachenis

2008-05-04T21:21:00.003+03:00

Karl Suure Euroopa noorteauhind (European Charlemagne Youth Prize in Aachen, http://www.e-adagio.eu/cyp/CYPintro_et.html ) antakse projektidele, millega edendatakse mõistmist Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil, arendatakse ühtset Euroopa identiteeti ja integratsiooni, mis on eeskujuks Euroopas elavatele noortele ja mille abil juhitakse tähelepanu konkreetsetele näidetele ühise kogukonnana elavatest eurooplastest.

Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ja Soome Forssa Lütseumi projekt „Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil“ (http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/ ) võitis Eesti riigisisese vooru ja nii sai üks projektis osalenud õpilane võimaluse sõita Aachenisse lõputseremooniale.

Aachenisse olid kokku tulnud noored üle kogu Euroopa, kes olid võitnud oma maal korraldatud võistluse. Kohal oli 27 riigi esindajad vanuses 16-25. Kahe kohal viibitud päeva jooksul sai kogeda nii mõndagi. Esimesel päeval oli auhinnatseremoonia, kus kuulutati välja 3 parimat. Esimese koha sai Ungari, teise Suur-Britannia ja kolmanda Kreeka. Pärast autasustamist oli meile korraldatud pidu. Väga huvitav oli see, kuidas kõik erinevad rahvused tantsisid koos "Macarenat" ja "Asereje´d“.

Järgmine päev hakkas linnaekskursiooniga. Kõige huvitavamad olid ehk Aacheni katedraal ja Aacheni kuulus vesi, mis maitses ja lõhnas nagu halvaks läinud muna. Õhtul toimus kohtumine Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga, kuhu oli kohale tulnud palju noori üle linna. Kuna see toimus saksa keeles, siis kahjuks ei saanud palju aru, aga peamiselt räägiti muredest ja probleemidest Saksamaal. Õhtul osalesime Charlemagne Prize Open Air Festival´il. Seal esinesid tantsugrupid ja bändid. Angela Merkel tuli sinnagi kõnet pidama.
Saksamaal oli see üritus tähtsal kohal, sest me olime paljudes uudistes ja ajalehtedes. Kaks Aachenis veedetud päeva olid väga toredad. Need panid väärika punkti meie rahvusvahelisele projektile ja andsid mulle palju uusi tuttavaid kogu Euroopast.

Andra Namm

Vaata ka Euroopa Parlamendi infobüroo pressiteadet

Bukarestis eTwinningu aastakonverentsil

2008-03-20T16:44:00.000+02:00

14.-16. märts toimus Bukarestis programmi "Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning" aastakonverents.

Vaata täpsemalt siit

Rumeenia rahvakunst

Forssas ja Helsingis 2008. aasta veebruaris

2008-02-25T11:28:00.017+02:00

Mida Forssas ja Helsingis tehti?
18.2
- Tutvumine Forssa linna vaatamisväärsustega ajalooõpetaja Jari Isotalo juhtimisel
- Filmiseminar Forssa Lütseumis: 1) film "Populäärimusiikkia Vittulanjänkältä", 2) rühmatööd 1
- Kirjandusseminar - rühmatööd 2 (NB! kirjanike nimedelt lingid) loetud teoste põhjal
- Ühine õhtusöök restoranis "Villa"

19.2
- Koolitundide külastamine
- Filmiseminar: 1) film "Ristumine peateega", 2) rühmatööd 3
- Tutvumine Soome vanima kinomajaga - "Elävien kuvien teatteri"

20.2
- Soome rahvusringhäälingu YLE külastamine - tutvumine televisioonimajaga (Tuotantotalo) ja raadiojaamaga Radio Peili, mille alla kuulub ka Selkouutiset toimetus

Õpetaja Piia Leppä FOTOD

MAARJA:
Minnes sõitsime peaaegu paadiga:D, väga väike laev oli. Aga õnneks jõudsime kohale. Hotell oli korralik ja söögid tavalised. (Hotelli kõrval oli ülihea pitsaresto). Hotellis oli minu voodis isegi wifi (mis oli väga rõõmustav:D). Järgmisel päeval kohtusime soomlastega. Väga põnev oli kohtuda inimesega, kellega oled suhelnud, aga mitte kunagi näinud. Anne oli tore, aga tal oli liiga palju enda tegemisi ja me ei saanud väga suhelda. Aga Kristeli soomlane oli tore :D. Soome film oli hea, aga Eesti oma oleks võinud olla mõni teine. Mulle meeldis, et seal ei olnud lärmavat koolikella, selline süsteem võiks meil ka olla (igas klassis on ju seieritega kellad). Ja puhketoad on neil ka olemas. Üks veidramaid asju oli talvel rattaga kooli käimine. Aga see oli ilmselt tingitud väiksest linnast. Viimasel päeval YLE's käia oli vist kõige põnevam. Suur au oli seal igal pool ringi käia ja näha, mida iga inimene ei näe. Ja mõlemad onud olid väga toredad ja sõbralikud. Kõige kihvtim oli suur ladu, kus oli vist kõike. Toitu, nõusid, köök, riided, puidutöökoda ja veel meeletult träna. Tagasitee oli ka tore, sest laev oli täitsa OK. Väga tore reis oli :)

ESTER:
Soome reis oli super! Kui alguses kartsin,et soomlased on väga passiivsed, siis tegelikult ei olnud nad seda üldsegi. Minu ja Mari soomlane, Ina, oli veel eriti tore ja sõbralik :) Soome reis jäi meelde mitme asja pärast. Kindlasti oli üheks toredaks asjaks YLE külastus. Kogu see kompleks oli nii suur ja huvitav. Seal töötades ei mööduks vist ühtegi igavat päeva :) Need hoidlad täis rekvisiite ja riideid olid unustamatud. Kahju ainult, et ei saanud näha ka masinate ladu. See oleks olnud midagi ainulaadset.
Soome filmi vaatamine oli üks neid asju, mis ära ehmatas. See film oli kuidagi nii teistsugune. Isegi soomlased ütlesid,et see ei ole üldse tüüpiline soome film. Eks see vist sellepärast,et raamatu kirjutas rootslane :D Forssa linn oli nii teistsugune võrreldes Tartuga. Kohe oli näha, et see oli kunagi olnud tööstuslinn. Mulle oleks meeldinud, kui kogu linna majad ja ehitised oleksid olnud punastest tellistest. Kuna ma polnud varem soomlastega nii suhelnud, arvasin, et nad on sellised ülbed ja mitte eriti sõbralikud. Tuli välja, et ma eksisin sügavalt. Nad kõik olid nii toredad ja abivalmid. Varem arvasin, et ainult sakslased on hästi sõbralik ja lahke rahvas, aga tuleb välja, et meie naabridki on väga toredad :)
Tegelikult meeldis mulle väga soome koolikorraldus. See, et neil on valikuvõimalus, millele nad gümnaasiumis keskenduda tahavad, on minu meelest midagi, mis võiks Eestiski olla. Õpetajatega suhtlevad nad samuti nii vabalt. Neil on isegi direktorile hüüdnimi, mida nad võivad vabalt kasutada. Ja mis kõige parem. Neil on koolis puhkeruumid, kus tundide vahepeal magada, juttu ajada, süüa või midagi muud teha. Naljakas on see, et neil puudub koolikell. Nad lähevad ise kindlaks ajaks klassi. See oleks minu jaoks küll väga harjumatu :)Tegelikult on kahju,et uuesti Soome ei saa minna. Ega muud üle ei jää, kui oodata millal soomlased Eestisse tulevad :)

HELINA:
Enne reisi oli ootusärevus suur, et kuidas ja mis saama hakkab jne.. ning ma lihtsalt ei jõudnud oodata, millal me Tallinnast laevaga sõitma hakkame. No laevasõit sinna oli kuidagi pikk , sest polnud võimalust korralikult olla, aga Helsingisse jõudes kadus uni ja ma ei uskunud, et me võiks kohal olla. Pärast tunniajast bussiga sõitu olime me lõpuks hotellis, mis oli väga lahe ja ilus. Toad olid ilusad ja mugavad, pm oli olemas kõik vajalik ja kui meie toas polnud, siis kellegi teise toas ikka oli.
Forssa linna peal ringi käies oli kõik nagu uudistamist väärt, see linnavalitsus ja vanad tehasehooned ja isegi Forssa Lütseum. See polnud nagu tavaline Eesti kool, vaid oli teistmoodi, alustuseks nende õpisüsteem, see, et neil ei olnud kella, mis alustaks või lõpetaks tunni, neil oli ülimugav puhkeruum, neil oli tasuta lõunad jne :D. Vahepeal tekkis lausa tahtmine ise sinna kooli õppima minna.
Soomlased olid väga toredad ning sõbralikud, koostöö sujus. Reis oli väga meeldejääv ja tore, palju positiivseid muljed. Mulle väga meeldis see käik ja ma oleksin kahetsenud, kui ma poleks läinud. Sest tõesti nii väikse raha eest oli see Super, iga kell läheks tagasi . :)

KÄTLIN:
Loomulikult oli reis ju suprlahe. Väga huvitav oli näha, milline koolielu ja -süsteem Soomes on. Näha, millised on Soome õpilased ja nendega tuttavaks saada.:) See linn, kus olime, oli ikka paras väike küll, igale poole 5 minti, see oli mõnus.:D Hotell oli muidu väga okei, ainult natuke kitsas oli meil toas ja telekapaigutus oli halvim üldse.:D Aga tegemistest. Filme oli tore vaadata, kuigi see Soome film mulle ikka üldse ei meeldinud. Kõige rohkem meeldis mulle kindlasti YLE tele-ja raadiomaja külastamine. Nii huvitav oli käia seal tagaruumides ning vaadata neid suuri stuudioid... jaa kõik olid nii sõbralikud seal. :)See tegi selle reisi ka muidugi veel toredamaks, et me seal NII toreda õpetajaga käisime, kes oma naljadega kogu aeg kõigi tuju üleval hoidis.:D SUPER!

ANDRA:
Tohutult tore ja hariv reis oli. Väga huvitav oli vaadata kahte erineva maa filmi ja neid siis hiljem võrrelda. Pean tunnistama, et Soome film meeldis mulle rohkem, seal oli mõte sees, Eesti oma oli aga nagu muinasjutt. Parim osa oli muidugi see, et saime suhelda Soome noortega ja tutvuda nende koolisüsteemiga. Kool ise meeldis väga, kõige parem oli just see, et ainult gümnaasium oli seal, kõik oli nii vaikne kogu aeg (ei olnud väikseid lapsi ringi jooksmas ja karjumas nagu meil) ja naljakas oli nende üleriiete süsteem, kõik koridorid olid nagisid täis, kuhu siis oma riided jäeti. Ja hotelli kohta on ka ainult kiidusõnu, piisavalt mugav ja mõnus. Hea oli ka veepargis käia lõõgastumas. Seltskond oli ka tore, sai palju nalja. Ei kahetse üldse, et selles projektis osalesin. Suur tänu meie õpetajale, kes nägi selle korraldamisega palju vaeva :)

MARIA:
Me käisime Soomes 17-20. veebruaril Soomes, Forssas.
Alustuseks. See „paat“, millega me läksime Soome, oli ikka maru naljakas. Aga noh, ei olnud hullu midagi. Helsinki sadamas ootas meid marsabuss, mis viis meid Forssasse. Esimesel õhtul ei toimunud midagi erilist. Meid paigutati tubadesse. Tuba, mille me saime, oli väga äge.
Teisel päeval tutvusime Forssa linnaga veidi ja hiljem läksime Forssa gümnaasiumi külastama. Seal vaatasime soome filmi ja töötasime koos oma soomlastega. Kella 11 paiku oli lõunasöök. Õhtupoole käisime õhtusöögil oma soomlastega. Söögi ootamise ajal saime päris palju nende elust teada ja nad ütlesid, et tahavad juba väga Eestisse tulla.
Järgmisel päeval käisime Forssa gümnaasiumis eesti filmi vaatamas. Õhtupoole käisime veepargis. Seal sai päris palju nalja. Hiljem, kui ma võtsin julguse kokku, et minna tornist hüppama, tuli välja, et torn on kinni pandud. Nii palju siis vettehüpetest.
Viimasel päeval sõitsime tagasi Helsinki ja seal saime ka paar tundi vaba aega. Maru imelik oli vaadata, et 200 meetri raadiuses oli kokku 4 Mac’i. Tagasi sadamasse sõitsime bussiga, kus oli väga palju rahvast ja vahepeal tundus, et me kukume sealt uksest lihtsalt välja. Laev, millega tagasi sõitsime, oli palju mõnusam. Muidugi pidime kolm tundi sellega sõitma, aga aeg läks kuidagi kiiremini,kui esimesel päeval. Kõige tüütum osa oli muidugi sõit Tallinnast Tartusse. Õnneks jõudsime õnnelikult koju ja uni tuli magus.

MARI T:
Soomes veedetud aeg oli väga tore ja seltskond oli ka super. Sain palju uut soomlaste elulaadi kohta teada, eelkõige koolieluga seonduvast. Mulle meeldis väga nende gümnaasiumi süsteem, üks peamisi positiivseid külgi oli minu jaoks see, et nad said endale ise valida aineid, mida õppida. Loomulikult on ka kohustuslikke õppeaineid, aga siiski.
Soomlased tunduvad olevat hästi tolerantsed ja vabameelsed, seda oli märgata nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Õpetaja ja õpilase suhtlusviis oli küllaltki familiaarne. Meie soomlane oli hästi sõbralik ja jutukas tütarlaps, kes andis samuti kerge ülevaate soomlastest ja nende õppesüsteemist.Väga tore oli nendega teha koostööd seoses filmikunstiga. Mind natuke kohutas nende poolt näidatud film, minu jaoks oli see küllaltki ebasünnis ja samuti segane. Meie soomlane ütles, et tegelikult see ei iseloomustanud Soomet ega soomlasi. Põnev oli ka vaadata Eesti filmi "Ristumine peateega", sest ma polnud seda varem näinud, kuigi tuleb tunnistada, et ka see film natuke segaseks jäi.
Viimane Helsingis veedetud päev osutus samuti väga harivaks ja huvitavaks. Ei oleks osanud kujutada, et kogu see raadio- ja telejaamade korpus seal nii suur võib olla. Väga lahe oli näha neid ruume, kus igasugust pudi-padi hoiti ning samuti riidelaod, kus lihtsalt silme eest võis kirjuks minna. Ka meid seal vastuvõtnud inimesed olid väga sümpaatsed ja sõbralikud ja kuigi ma neid sõna-sõnalt alati ei mõistnud, sain ma siiski hea ülevaate, kuidas see värk seal käib ning mida see endast üldse kujutab.Igatahes jäin väga rahule selle reisiga, kogu aeg jagus tegevust ja samas ei olnud midagi vastuvõetamatut ega väsitavat, ka vaba aega leidus piisavalt. Mul on hea meel, et selle projektiga tegelema hakkasin.

KARIN:
Forssa trip oli tore, mõnus kogemus selle pingsa 12-aastase kooli juures. Esimene selline projektiasi ikkagi. Forssa linn oli väike ja armas. Kaardilt tundusid kõik kohad nii kauged, aga kui hakkasid kuskile minema, olid kohe kohal. Linna ühest otsast teise võis vist vabalt 10 minutiga kõndida. Forssa kool oli super, seal oli nii mõnusalt vaikne - lapsed ei karjunud ja koolikellagi polnud. Tundides toimus rühmatöid ja arutlusi, mis on väga hea, aga meil ei rakendata eriti. Meie vaatasime koos soomlastega Soome filmi ja Eesti filmi - kumbagi neist ei olnud varem näinud ja mõlemad filmid olid omamoodi head, aga natuke ikka mööda, aga ega meie riigid olegi mingid head filmitegijate maad. Koolis oli veel üks super koht, ja selleks oli puhketuba, kus olid diivanid ja muusika ja saiakesed. Ühesõnaga sai mõnusalt lebotada seal toas. Koolis ei eksisteerinud sellist kohta nagu garderoob. Kooli seintel oli palju nagisid ja sinna tundi ,kuhu läksid, selle klassi ukse taha riputasid jope. Ja iga nurga taga oli wc, mitte vaid ühes kohas, mis on vastik :). Soomlased olid toredad, ainult meile sattus vist kõige vaiksem ja tagasihoidlikum. Hotell oli ka mõnus, sai seal ägedaid seiklusi läbi elatud ikka ja nii:D
Vesihelmit külastasime ka , sai ujutud ja mullivannis istutud. Eriti tasub ära märkimist suur saun, aga pole ju ime, see oli ju ikkagi Soomes.
Suurt vaimustust pakkus mulle ka YLE. Eriti see rekvisiitide ja riiete osa. Nii palju riided ja mütse oli seal. Ja kõiki neid asju oli seal üldse palju. Ei oskagi seda kirjelda, sest see oli lihtsalt nii äge.

KRISTEL:
Kõige rohkem muljet avaldas kool, mis on palju medialiseeritum kui meil. Muidugi oli üllatav ka, et seal pole ühtset klassi ja kui on soov, siis saab gümnaasiumi lõpetada ka 2 aastaga või isegi 4 aastaga. Filmid, mis vaatasime, ei meeldinud eriti. Siiski ühistegevustest jäi üldiselt hea mulje, sest soomlased ise olid väga toredad. Tundide korraldust ma eriti ei oska võrrelda, sest olin rootsi keele tunnis.Võib-olla ainult seda võiks öelda, et õpetaja rääkis ainult soome keeles. Meil ikka keeletunnis räägivad õpetajad keeles, mida õpetavad. Viimasest päevast jäi meelde muidugi YLE külastus. Televisiooni poolel oli palju vaadata: need rekvisiidid, riided ja stuudiod. Üldiselt oli õnnestunud reis:)

GREETE:

Soome reisil oli nii plusse kui miinuseid. Esiteks olid väsitavad ja tüütavad pikad sõidud. Kahjuks vältimatud. Hotellgi jättis korterelamu mulje, kuid seal „elades“ mulje paranes. Pärast oli lausa kahju lahkuda.
Soomlaste õpetaja oli väga tore ja jättis kohe hea mulje. Tal oli juba selline nägu, et ta on hea. Huvitav oli jälgida õpetaja ja õpilaste vahelist suhtlemist. Kuigi ma ei saanud üldiselt aru, millest nad räägivad, siis suhtlemine tundus hästi vaba ja kuidagi … familiaarne ? Kui meil koolis peab üldiselt hästi viisakalt suhtuma õpetajatesse, siis seal tundus ikka teistmoodi, kuigi ega meilgi on toredaid ja sõbralikke õpetajaid.
Muidugi kool oli neil super! Süsteem ja kõik. Meil võiks ka valikainetega süsteem olla. Kuigi mulle see ei meeldiks, et kindlat klassi ei ole. Eks sellelgi ole omad plussid, aga mulle isiklikult ei meeldiks.
Soome õpilased olid jagunenud kahte, ühed olid need, kes hoidsid tagaplaanile, ja teised need, kes olid rohkem suhtlejad ja tahtsid ka ise tulla juba Eestisse.
Üldiselt oli tore reis. Hea oli see, et ülesanded, mis me seal pidime täitma, ei olnud mingid keerulised, sest ma kartsin, et pean kõike Soome kohta teadma ja ei tea mida kõike seal korda saatma. Tummfilmikinos oli hästi lahe. Ja eriti meeldis mulle Soome Rahvusringhäälingumajas. See oli midagi tõesti lahedat ja võimast ning inimesed olid supersõbralikud. Ma usun, et see oli ainulaadne võimalus ja oli ka seda väärt.

OLIVER:

Ma ei mäletagi kuupäevasid, aga see ei olnud väga kaua aega tagasi. Esiteks ma tahan öelda, et see on Soome kultuuri kursuse raames ja see reis maksti meile sisuliselt kinni, mis on eriti hea.
Nii - reis algas sõiduga Tallinna. Tallinna läksime minu sõbra autoga, kus kõik olid natukene vässud ja eriti ei suhelnud, aga sellegipoolest oli õhus tunda pinget. Me olime nii kärsitud, et jõudsime isegi õpetajast enne sadamasse ja ma kohe helistan õpetajale mingi poolteist tundi enne, kui me kokku pidime saama ja siis muidugi oli see naljakas. Kõiki klassikaaslasi oli ka tore näha, sest kõik olid nii rõõmsas tujus. Ootasime sadamas oma aja ära ja läksime laeva peale. Laev oli kahjuks väike ja me olime terve grupiga teistel ees treppide juures, kus läksid meist mööda „paadi” töölisrahvas ja olid veitsa meie peale pahased, aga me anname andeks. Pärast pikka sõitu olime me Helsingis, kus oli ilge rüselemine ja trügimine kohvrite ja asjadega. Laevalt mahatuleku tee oli eriti pikk. Minule oli Helsingi uus ja huvitav, kuna ma olin peaaegu ainuke eestlane, kes varem seal käinud ei olnud.

Läksime bussi peale ja hakkasime Forssa poole sõitma. Forssa oli mingi üle 200 km vist ja no...arvata võis, et see oli pikk sõit meie jaoks. Buss viis meid otse hotelli juurde, kus meid võttis Soome õpetaja vastu ( kes oli muide väga kena ) ja jagas meile materjali laiali. Läksime oma tubadesse ja pakkisime end lahti ja läksime korraks kondama linna peale. Tulime hotelli tagasi ja kõht oli maru tühi, aga kuna kell oli palju, siis olid vähesed kohad lahti. Meie Allariga julged poisid muidugi läksime kohe Hotelli admini käest küsima ja ta juhatas meile teeotsakese kätte. Läksime aga sinnapoole kõndima nagu vanad karud ise ja tühi kõht kiirustas tagant. Jõudsime sinna (mis oli tegelikult hästi lähedal ) ja võtsime sellise roa, mis pidi kõhu täis tegema.
Järgnev on hoiatus : ärge kunagi ostke Soomes olles kuskilt sellist rooga nagu „Bonus Lautanen” – sest see oli suur. Kujutage ette kõige suuremat praadi ja lisage veel topelt. See oli kolm, võib-olla kolm ja pool korda suurem siriuse praest. Kujutate te seda ette ? Mina ei kujutanud ja väike poiss nagu ma olen, sõin ainult pool ära. Allar vana mauk kugistas terve asja alla ja ma siiamaani ei kujuta ette, kuidas see võimalik on. Pärast püha õhtusöömaaega läksime hotelli tagasi ja kohe voodisse, sest järgnev päev pidi tulema tegus.

Hommikul ärkasime, olime virgad ja krapsad ja läksime linnaekskursiooniga Forssa koolimajja. Käisime läbi „Kaupungitalo”-st ( linnavalitsus) ja Soome vanima elektrirongi juurest ja igast üldharivate ja ajaloolist tähtsust Soomele omavate majade juures. Lihtsalt märkuseks, et Forssa linn pidi pindalalt Tartust suurem olema, aga kõvasti vähem inimesi. Jõudsime koolimajja ja seal oli kena. Inimesed alguses ei olnud sõbralikud, aga see on alati nii. Ei tegelt ma ei ütleks isegi sõbralikud, lihtsalt võõras oli olla, nagu alati alguses. Vaatasime mingit Soome filmi, mille nime ma ei mäleta, aga oli sama imelik, kuid natuke parem kui meie „Ristumine peateega.” Pärast tegime grupitööd. Hiljem me suhtlesime soomlastega ja olime vabad. Käisime veel linna peal, vaatasime noortele meeldinud kohti. Õhtul jälle magama kohe, ei mingit juttu ja hommikul ärkasime jälle virgaste ja krapsadena ülesse.

See päev käisime me Soome ühes vanimas tummfilmi kinos ja vaatasime seal filme ja asju. Pärast seda läksime koolimajja ja vaatasime eesti filmi ja tegime rühmatöid. Pärast seda oli natuke vaba aega ja läksime pidulikult õhtusöögile, mis oli hästi maitsev ja kus mina õppisin palju uusi sõnu ära. Üks neist oli „nössu” – soome keele oskajad teavad. Pärast õhtusööki läksime jälle hotelli, kus oli loomulikult karaokebaar ja ma laulsin „Levoton Tuhkimo” (rahutu tuhkatriinu) laulu soome keeles, mis ei kukkunud kenasti välja, aga ei ole hullu. Pärast seda jälle tuttu kohe. Järgmine hommik ootas meid äraminek, mis oli hästi kurb ja paar soomlast tuli meid saatma ka. Kaasaarvatud see kena õpetaja.

Sõitsime Helsinkisse ja seal oli meil palju vaba aega. Kes käis linna peal, kes istus terve aja Mäkis, mida oli seal 1 km raadiuses vähemalt viis tükki (mitte et ma lugenud oleks ). Sealviibimise aja jooksul käisime ka YLE telekanali ja raadio võrgustikus, kus me olime nii vipid, et saime eesuksest sisse (bussijuht ütles, et ta on sinna palju gruppe viinud, aga mitte ühtegi eesukse juurde . Ja seal tutvustati meile Soome suurima raadio- ja telekanali tööd ja saime seal kenasti einestada ka. See maja oli eriti huvitav, kuna seal oli ühes saalis laes üle 200 valgusti, mis kõik mingite saadete jaoks. See oli samasugune, nagu te telesrtuudiot ette kujutate. Aga kõige hämmastavam oli ladu, kus oli eriti palju igast asju – alates stagnaajast lõpetades tulevikuga.
Siis läksime ära laeva peale ja koju.

10. klass Soome Instituudis ja mujal

2008-02-03T18:34:00.000+02:00

10. klass käis 29. ja 30. jaanuaril Eesti Rahva Muuseumis, Soome Instituudis, Tartu Mänguasjamuuseumis ja Tartu Postimehe toimetuses.

Õpilaste muljed SIIT (klõpsa nimel)

Teel...

Soome Instituudi raamatukogus

Lahke pererahvas - Järvi Lipasti, Maarja Keba ja Heidi Iivari

12. klass 28.11 Tallinnas õppereisil

2007-12-09T18:41:00.000+02:00

Soome keele, kultuuri ja ajaloo õppepäev Tallinnas:
1. Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis, kus asub ka Filmimuuseum
- näitus “VAHE SOOME PUSS. Soome pussnoad minevikust tänapäevani”
- näitus ja film "RAHA PANEB RATTAD KÄIMA! EESTI REKLAAMFILM 40". Legendaarsed reklaamfilmid taas ekraanil
- film "NIPERNAADIT OTSIMAS"
2. Soome Suursaatkonnas võttis vastu ja tutvustas maja ja saatkonna tegemisi pressi-ja kultuurinõunik Arja Korhonen

Martin markkinat - mardilaat Helsingis

2007-11-12T19:31:00.001+02:00

Mis on mardilaat - Martin markkinat? -
vt http://etv24.ee/index.php?0&popup=video&id=10112

Helja sai ka esimese eestlasena :) Lennart Meri mälestusfondist raha sõpruskoolitegevuse arendamiseks. Pildil Tuglase Seltsi juhatuse esimees Helsingi Ülikooli professor Riho Grünthal. Ja nüüd miljonimängu küsimus - kuidas Riho Grünthali suguvõsa on seotud eesti kirjandusega?

INTERVJUU HELJAGA

eTwinning Soome-Eesti kontaktseminar

2007-10-28T17:21:00.000+02:00

26. ja 27. oktoobril toimus Tallinnas Soome-Eesti kontaktseminar, kus õpetajad Soomest ja Eestist tegelesid eTwinning sõpruskoolide projektiga. Kõigest täpsemalt on kirjas siin.

Fotod on siin.

Tõestuseks, et minagi kohal olin, kaks fotot.

Helja ja Soome õpetaja Kumu keraamikaateljees. Kohe sünnib uue kunstimuuseumi makett.:)

Ettekanne meie ja Forssa koostööst ja projektidest

Aleksis Kivi päev

2007-10-22T19:26:00.001+03:00

Niisiiis, mõtlesin, et kui paneks ka mõned read sellest toredadast üritusest kirja. :D

Üritusest on möödas juba üle nädala, seetõttu ma suurt midagi enam ei mäleta, niisiis pean tuginema kõige hiilgavaimatele hetkedele 11. oktoobrist.

Las ma nüüd mõtlen...

A jaaa, esimeseks. Peale kurnavat sõitu ootas meid ees kohvilaud. Jee. Pizzakringel...

Teine meeliülendav sündmus oli soome keelne näidend (pealkirja ei mäleta). Ja toredaks tegi selle asjaolu, et ma ei saanud mitte midagi aru. [ Naeran isekeskis - enda üle ] Va. mõningad sidesõnad. Kahju, näitlejad paistsid päris lahedad.

Vahepeal ja kuni lõpuni välja sain kogeda veel mitmeid vaimseid tegevusi, millesse ma hetkel pikemalt ei viitsi laskuda - kuigi võiks ju..

Kokkuvõtvalt igati positiivne arendav ja ergutav klassiväline üritus. Tänk ju!

Aleksis Kivi päev

2007-10-22T18:36:00.000+03:00

11.oktoobril tähistati seitsmendat korda Aleksis Kivi päeva. Sel aastal peeti seda Suure-Jaani Gümnaasiumis. Lisaks mitmele kõnele ja laulule nägime Aleksis Kivi näidendit "Kihlus". See oli komöödia, mille esitas Uusikaupunki rahvateater. Kuigi minul oli tekstist suhteliselt raske aru saada, tegid näitlejad väga head tööd.
Varem ei teadnud ma Aleksis Kivist suurt midagi. Teadsin vaid, et ta oli soome kirjanik, kes kirjutas "Seitse venda". Sain teada, et Aleksis Kivi oli esimene edu saavutanud Soome kirjanik, kes kirjutas soome keeles. Ta kirjutas näidendeid, romaane ja ka luuletusi. Teda peetakse soome kirjanduse isaks.
Peale teatrietendust oli meil võimalus külastada erinevaid töötubasid. Mina käisin keeleuurimise toas, kus meile räägiti soome keele ja kultuuri õppimisvõimalustest nii eestis kui ka soomes. Varem pole mulle soome keele edasiõppimine pähegi tulnud, kuid pärast seda loengut pani see mind mõtlema. Lisaks keeleuurimise töötoale oli veel ka mölkky, muurinpohjalettu'de valmistamise ja tohusõrmuste meisterdamise toad.
Pärast seda sõitsime me Olustvere lossi, kus meile räägiti selle elanikest ja ajaloost.
Aleksis Kivi päev Suure-Jaanis oli väga tore ja tahaks väga ka järgmisel aastal sellest osa võtta.

Suure-Jaani reis

2007-10-22T18:33:00.000+03:00

Sai siis humanitaari rühmaga Suure-Jaanis käidud soomekeelt kõnelevate noorte kokku saamisel või midagi sarnast. Seal oli rahvast koos üle terve eesti. Täitsa tore oli seal kuna sai tegeletud igasuguste workshopidega kus sai teada niimõndagi soomekeelest ja kultuurist. Mina isiklikult loosi tahtel käisin suuri pannkooke küpsetamas mis oli tore kuna sai süüa ning käisin ka kasetohu sõrmuseid tegema. Räägiti küll et neid sõrmuseid suhteliselt raske teha aga ei ütleks sain pari minutiga asja käppa ja tegin nii umbes 6 sõrmust.
Seal sai ka vaadatud üht soome teatri grupi etendust, mis näis suhteliselt naljakas eriti üks näitleja. Peale workshope ja etendust saime süüa mis oli väga hea ning peale lõunasööki läksime Olustvere lossi. Seal räägiti lossi ajaloost ja nende omanikest läbiaegade ning mis nendega juhtund on. Lossi teisel korrusel oli väike topiste ja puuhobuste näitus. Lõpp kokkuvõttes oli see hästi tore üritus võib alati veel korraldada

Aleksis Kivi päev

2007-10-21T11:55:00.000+03:00

Jube vara pidi ikka tõusma, et bussi peale jõuda. 11 oktoober oli see päev siis kui käisime Suure-Jaanis Aleksis Kivi päeval. Hommik algas varajase bussisõiduga. Kohale jõudes pakuti kohe süüa/juua. See oli hea, et sai ikka ennem pikka päeva kõhu korralikult täis süüa.
Järgisena liikusime Suure-Jaani koolis aula poole kus rääkisid tähtsad onud ning tädid (õnneks siiski veel eesti keels). Sellele järgnes etendus mis oli nii raskes keeles, et enamus jäi kahjuks arusaamatuks. Pärast seda saadeti meid töötubadesse. Mina sain valmistada kasetohust sõrmuseid ja nn. pannkooke. Pannkook oli päris kahtlane kuid siiski sõin ma selle ära erinevalt Noomist. Järgiseks söödeti meil kooli söögiga taaskord kõhus täis ning liikusime mõisa poole. Pärast väikest ringkäiku seal mõisas istusime bussipeale ning võitsime Tartu poole tagasi.
Oli tore päev!

Võõrkeelte nädal (15.-19.10)

2007-10-19T23:28:00.000+03:00

Meil koolis oli keelte nädal, kus korraldati väike orienteerumine koolimajas. Igast klassis tehti grupid vene keele grupp (Kärt ja Märt), saksa keele grupp(Timo), soome keele grupp(mina ehk Lauri ja Siim) ning ühine hispaania keele grupp. Meie ülesanne oli leida kooli pealt meile määratud keele klass ning seal oma ülesanne täita, mis antakse; kui ülesanne täidetud, tuli leida järmine klass, mis määrati.

Soome keele grupi ülesandeks oli kokku viia erinevad tuntud soome kultuuritegelased ja sportlased oma tegudega, aga eelnevalt pidime tõlkima vihjed ehk siis teod, mis tuli tähtsate inimestega kokku viia. Me saime sellega väga eduliselt ning veatult hakkama ja kiirelt, mis oli suur pluss. Nüüd tuli välja, et meie klassi (11. klass) grupp võitis selle päeva mitte küll kiirusega, vaid täpsusega, mis oli tähtsam kiirusest. Ühesõnaga võib väita, et meie klassis on kooli parimad soome, vene, saksa ja hispaania keele rääkijad ja teadjad.

Kivi päeva fotosid

2007-10-19T23:18:00.001+03:00

Käisime Aleksis Kivi päeval:)

2007-10-18T14:26:00.000+03:00

Nii, Suure-Jaani ja Aleksis Kivi päeva külastamine oli teine tõeliselt tore üritus sel õppeaastal. Mina pole kunagi varem Suure-Jaanis käinud, seega oli juba sõit sinna põnev ja aknast pisikesi tundmatuid külasid piiluda eriti huvitav. Suure-Jaanis mängisime ühte naljkat puupilbastega mängu, alguses tundus isegi veidike veider, aga pärast tuli mänguhasart ja kõigi tujugi tõusis. Küpsetasin ka pannkoogi, mis mul nagu arvata oli nässu läks ja ma ei julgenudki seda ära süüa, sest jättis rohkem pannkoogipudru mulje. Aga mõne teise omad nägid küll isuäratavad välja.
Õhtul kui väsinuna kodu poole sõitsime ei jaksanud eriti enam aknastki välja vaadata, silmad vajusid iseenesest kinni, sellest võib järeldada et päev oli ikka märkimisväärselt lõbus ja tegevusrikas. Minu mõnusale päevale panid punkti kaks kassi. Kohe natuke peale seda kui Viljandist välja sõitsime laiutas vaateväljas hiigelsuur helekollane põllulapp, millel kasvamas mingisugused kõrrelised, vaatasin kaugel-kaugel põllu tagaosas paistvat talu ja silmapiiril metsa, kui hoopis liikumine lähedal tekitas minus uudishimu, seal oli üks pisike triibuline kiisu, kes maadles ühe suuremat sorti kõrrelisega, kuid kui see pisike kiisu oli selja taha jäänud märkasin ühel suurel rohelisel põllulapil teist juba suuremat musta kiisut, kes sügavalt kaugusesse uudistas. Armsad kassid olid need- seal tagasisõidu teel!Lähme järgmine aasta ka!

Aleksis Kivi päev Suure-Jaanis (11.10.2007)

2007-10-17T22:12:00.001+03:00

Hommik algas suure siblimisega. Oleksin pea-aegu jäänud maha bussist, mis mind Suure-Jaani, Aleksis Kivi päevale, pidi viima. Aga õnneks siiski jõudsin ja sõit võis alata.
Pärast 2'e tunnist uinakut bussis jõudsime lõpuks kohale. Ja poleks elu sees arvanud, et Suure-Jaani nii kaunis väikelinn on.
Üritus ise toimus aga Suure-Jaani Gümnaasiumis. See koolimaja jättis mulle väga positiivse mulje. Oli tehtud palju uuendusi, nägi välja väga euroopalik ja õpilassõbralik. Üritus algas aulas, paljud inimesed võtsid sõna ja vaadati ka Kivi etendust "Kihlus", millest, mul on väga kahju, ma sõnagi aru ei saanud. Võibolla olin veel liiga unine, et tähelepanelikult kuulata või ma lihtsalt olen nii soomekeeleoskamatu. Samas arvan, et suht mõlemat.
Pärast etendust võeti osa nn "õpitubadest". Mina käisin kuulamas, mida on Tartu ja Tallinna Ülikooli soomekeele õppejõududel tarka öelda. Küll nad alles meelitasid meid soomekeelt õppima ja rääkisid ka võimalustest soomes õppimisest. Oli päris huvitav, aga minust väga kauge teema. Kõigepealt oleks vaja gümnaasiumiga ühele poole saada, siis mõtlen, mis edasi teen.
Pärast õpitube läksime bussiga Olustvere mõisa ja kuulasime, mida oli öelda aasta soomekeele õpetaja 2005'el. Tutvustas meile mõisa ajalugu ja rääkis maamajanduskoolist, mis seal tegutseb.

"Päike on kollane" ja Kärdi esietendus

2007-10-17T15:28:00.000+03:00

Ühel kaunil sügispäeval 8. oktoobril käisid meil külas nelja Soome kooli õpilased. Koolid olid meil külas ühe väga põneva projekti raames. Projektist räägiti ka pikemalt aga otsetõlke tõttu oli jutujärge veidike raske jälgida ja praeguseks on enamus informatsiooni kahe kõrva vahelt kaduma läinud. Räägin siis parem enda osast selles ürituses.
Nimelt oli õpetaja Kirber eelneval reedel otsustanud, et just mina võiksin olla see vapper õpilane, kes soomlaste poolt esitusele tulevas näidendis "Päike on kollane", saab endale väikese rolli. Üritasin ülesande võimalikult julgelt vastu võtta. Silme ette kerkisid küll pildid pikkadest soome keelsetest monoloogidest ja naervast rahvahulgast aga otsustasin, et see on ebatõenäoline ja minu nädalavahetus oli rahulik.
Esmaspäeval ilmusin nagu kästud teise tunni alguseks aulasse. Uks oli aga kinni ja nii pidin ma veetma vahetunni algklassi õpilaste keskel, püüdes ise palavikuliselt korrata vene keele kodust tööd. Vahepeal käisin akna peal ilma piilumas ja nii õnnestus mul pilk heita meie soome külalistele, kes just kooli saabusid. Esmamulje oli hea ja see muutis minu kergelt närvilist meelt rahulikumaks. Mõne minuti pärast saabusid nad ka aulasse ja proov võis alata.
Pean ausalt tunnistama, et minu soome keele oskus pole just kiita ja nii hoidsin oma suu enamjaolt kinni, üritades rohkem kuulata ja jälgida näidendi tegevust. Õnneks mind siiski märgati ja hakati mulle selgeks tegema minu osa näidendis. Sain tõlgiks toreda tüdruku, kelle eesti keel oli tänu Eestis elatud kolmele ja poolele aastale väga hea. Tänu sellisele abile läks kõik libedalt. Tuli välja, et erilist kõneosa mul ei olegi. Pidin lihtsalt ütlema: „Siin ma olen“. Näidati ette ka liikumine. Pidin veidike kõndima ja veidike kallistama, põhimõtteliselt mitte midagi konti murdvat. Selle aja peale oli rahvas juba kogunema hakanud ja väikeste viivitustega võis asi alata.
Julgustavate pilkude saatel tegin oma lavatebüüdi ja kiirelt kõik läbi saigi. Räägiti veel projektist ja kutsuti ka meid osalema. Võtsime kutse suurte rõõmuhõisetega vastu.
Üritus oli tore ja huvitav oli ise osaleda ja end proovile panna.
Nüüd jäämegi ootame järgmist osapoolte kohtumist Kreekas või järgmist külastuskorda.

Ilusat sügist:)

Kärt

Õpetajad eelmisel õhtul Shakespere´s

-------------

Helja Kirberi seletused: 8.10 olid külas seoses loodava Agora projektiga kolme Soome gümnaasiumi õpilased ja õpetajad - Hyrylä, Salpausselkä ja Jokela omad. Ehk liitub meie kool rahvusvahelise kaaslasena sellesse projekti. Lisaks meie kooli külastamisele käidi Tartus linnaekskursioonil ja tutvuti ülikooliga; üks päev veedeti Tallinnas.

Aleksis Kivi päev

2007-10-15T21:00:00.000+03:00

11.oktoobril käisime Suure-Jaanis tähistamas Aleksis Kivi päeval. Ausalt öeldes ma ei teadnudgi kes on Aleksis Kivi aga ma parandasin selle vea. Meie koolist käsid seal ainult 11.klassi kirjandus rühm. Seitsme paiku hakkasime sõitma Tartu Bussijaamast Suure-Jaani poole, sõit kestis umbes kaks tundi.
Jõudsime Suure-Jaani Gümnaasiumisse, seal võeti meid soojalt ja sõbralikult vastu. Pidime end registeeruma ning siis saime endale nimesildid ja muud träni selle kooli ja ürituse kohta. Pärast registeerumist ootas meid kohvilaud.
Lõpuks hakkas pihta see kõige pidulikum osa, kooli aulas avati A.Kivi päev. Esinesid kooli õpilased soome keelsete lauludega, peeti kõnet. Sellele järgnes väga huvitav Aleksis Kivi näidend "Kihlus". Näidendit lavastas Uusikaupunki rahvateater. Näidendit esitati soome keele, tundus väga huvitav aga poolest näidendist ei saanud ma aru, kuna pean tõdema, et mu soome keel pole eriti heal tasemel. Kui näidend lõppes läksime töötubadesse, et saada aimu soome kultuurist. Mina valmistasin oma esimeses töötoas muurinpohjalettusid ehk teisisõnu pannkooke. Igaüks sai valmistada pannkoogi ja selle ise ära süüa, täitsa maitsev oli. Peale seda läksime mängima mölkkyt, see on midagi sarnast petangikuulidele. Mulle meeldis oli huvtav ja naerda sai palju.
Peale töötubasid läksime kooli sööklasse lõunatama. Peale sööki oli väljasõit Olustveresse. Olustveres külastasime Olustvere lossi, seal võttis meid vastu rõõmsameelne tädike, kes oli selle lossi majahoidja. Saime teada, kes selle lossi on ehitanud ja kes seal elanud ning ise uurida maale ja topiseid. Kell sai lõpuks nii palju, et hakkasime Tartu poole tagasi sõitma.
Mulle meeldis see üritus sain uut ja huvitavat teada soome kultuuri kohta. Hea, et on inimesi, kes selliseid üritusi korraldavad. Tänud õpetajale, kes meid sinna kutsus!

2007-10-15T19:42:00.000+03:00

11ndal oktoobril tähistati Suure-Jaani gümnaasiumis Aleksis Kivi päeva.Kogu meie klassi kirjanduse rühm läks sinna. Kuigi keegi veel ei teadnud, mis on Kivi päev olid sõiduks kõik valmis. Suure-Jaanisse kestis sõit 2 tundi.
Kohalejõudes oli ilm küllaltki külm, aga päikesepaisteline. Koolimajas pidime ennast registeerima, siis saime endale nimesildid ja kooli kohta materjali. Peale seda oli väike kohvilaud, siis toimus aktus, kus esinesid näiteks: Suure-Jaani gümnaasiumi direktor, TÜ soome keele ja kultuuri rektor jt.Peale seda toimus ka veel lühike näidend "Kihlaus". Siis toimusid töötoad, kes meisterdas sõrmuseid, kes tegi pannkooke. Mina käisin keeleuurimise töötoas.Peale töötubasod toimus lõunasöök ja siis lahkusimegi Suure-Jaani gümnaasiumist.
Järgmisena külastasimje Olustvere lossi, kus meile räägite lossi ajaloost ja endistest omanikest. Lossis oli palju huvitavaid topiseid ja tube.Kui loss oli vaadatud asusime tagasiteele Tartu poole.
Tänu sellele päevale sain ma teada, kes on Aleksis Kivi, nii et aitäh kõigile korraldajatele!

Aleksi Kivi päev

2007-10-15T19:25:00.001+03:00

Neljapäeval 11ndal oktoobril tähistati Suure-Jaanis Aleksis Kivi päeva. Sinna läksime meiegi oma klassi humanitaarrühmaga. Olgugi, et Aleksis Kivist oli meil vaid ähmane teadmine, istusime kõik neljapäeva hommikul -kes rõõmsalt/ärevalt, kes veel unesegasena- bussi ja umbes kahetunnine sõit võis alata. Kõik oli tore ja mõnus. Ilm oli küll külm aga see-eest päikesepaisteline.

Aleksis Kivi päeva tähtsam osa programmist toimus Suure-Jaani Gümnaasiumis. Osa koolist oli hiljuti renoveeritud ning üldmulje jäi väga kena. Kohale jõudnud, registreerisime, saime vajalikku lugemist, nimesildid rinda ja suundusime kohvilaua poole. Kui olime söönud-joonud, hakkas päeva põhiosa kooli aulas. Meile esines kooli neidude ansambel, direktor ütles paar toredat sõna ning juttu puhusid ka erinevatel teemadel (üldiselt ikka Kivi päevaga ja Eesti-Soomega seotud) mitmed inimesed. Sõna võtsid näiteks Tartu Ülikooli soome keele ja kultuuri lektor, samati ka Tallinna Ülikooli eesti keele ja soome keele õppetooli dotsent ning veel
mõned tähtsad inimesed. Peale kõnede esitas meile Uuskaupunki rahvateatri näitetrupp Aleksis Kivi näidendit "Kihlus". Kuigi kõigest aru ei saanud, oli näidendi põhisüžee arusaadav.
Sellega oli aulas ametlik osa läbi ning kõik suundusid erinevatesse töötubadesse. Igaüks sai käia kahes. Mina läksin nn keeleuurimise töötuppa. Midagi me seal küll ei uurinud aga see-eest saime Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis soome keele õppimisest selge ülevaate. Kindlasi pani see mind sügavalt järele mõtlema, et ehk otsustangi soome keele kasuks peale gümnaasiumi, siiski aega on selle kiire asjaga. Veel sai teha soome pannkooke, meisterdada tohusõrmuseid ning mängida mängu mölkky.
Peale kõike seda põnevat saime süüa kooli sööklas. Sööklas ajasime põgusalt juttu ühises lauas istudes kahe Soome Instituudis töötava naisega. Kuigi me õpime soome keelt teist aastat ei saanud me nende soome keelsest jutust midagi aru, seetõttu arvasid nad, et eesti keeles rääkides on nad ehk meile rohkem mõistetavamad. Kõht täis, istusime bussi ning sõitsime Olustverre. Külastasime Olustvere lossi, kus meile räägiti lossi ajaloost ning muust huvitavast. Loss oli tõesti ilus oma puuhobuste näitusega ja linnutopistega. Kõik ruumid läbi vaadatud, läksime bussijaama ning üsna pea istusimegi bussi peale, et hakata sõitma tagasi Tartusse.
Ilm oli ikka ilus ja jälle sai bussi aknast imetleda Eesimaa kaunist loodust. Tagasi jõudnud olime kõik pungil igasugu uusi emotsioone ning elamusi ning saime lõpuks teada, kes on soome kirjanduse isa - Aleksis Kivi.
Suured tänud õpetaja Helja Kirberile :)

Aleksis Kivi päev Suure-Jaani Gümnaasiumis

2007-10-14T17:05:00.000+03:00

Oli külm neljapäeva varahommik ja kõik meie TFG humanitaarklass oli Tartu bussijaamas valmis sõiduks Suure-Jaani. Mis sellelt päevalt oodata ja mis üldse Kivi päev tähendab, seda keegi veel ei teadnud. Teadsin vaid seda, et see on see üritus on seaotud Soomega.
Sõit Suure-Jaani kestis ligi 2 tundi ning kohale jõudes ootas meid õdus koolimaja koos meeldiva ja sõbraliku keskkonnaga ning loomulikult kostitati meid söögi-joogiga. Peale meid oli seal inimesi veel Elva Gümnaasiumist ning ka TÜ-st. Alguses läksime kõik aulasse ning korraldajad täpsustasid mis Kivi päev on ning mis järgnev päev meid ees ootab. See üritus on tegelikult korraldatud ja pühendatud Aleksis Kivile. Aga kes on Aleksis Kivi ? Teda peetakse üheks edukamaks kirjankuks Soome kirjanduses ning samuti peetakse teda soome kirjanduse isaks. 10.oktoober on Soomes kuulutatud Aleksis Kivi auks soome kirjandus päevaks ning samal ajal peetakse Aleksis Kivi päeva ka Eestis. Iga aasta toimub see siis erinevas kohas ( koolis ). Üritus algas ühe näidendiga, millest ma küll eriti aru ei saanud, sest see oli soome keeles ja esitajad olid ka soome rahvusest inimesed. Pärast seda tegutsesid inimesed erinevates tubades ja kassides. Meil oli võimalus kas küpsetada soome toite, mängida mölkkyt, valmistada tohust sõmuseid ja neljandaks oli keeleuuring. Mina sain osa võtta möllkyst ja teha tohusõrmuseid. Need kõik tegevused olid enesestmõistetavalt soomepärased. Mölkky on üks soome mäng, alguses ma arvasin, et see on midagi keerulist aga teglikult oli see eestlastelegi väga tuttav mäng. Tohusõrmuseid oli ka täitsa põnev valmistada, minu jaoks on midagi omapärast ja uut teha alati põnev kuigi ma alguses sellega eriti hakkama ei saanud aga pärast oli asi täitsa käpas. Edasi läksime kogu seltskonnaga Olustvere lossi. Olin seal ennegi käinud kuid sellistes ilusates ja toredates kohtades võib mitu korda käia.
Mulle see päev meeldis, kordaks seda ka järmine aasta kui oleks võimalik. Ja järgmine aasta oskaksime rohkem soome keelt ja saame isegi võib-olla suhelda soome keeles ja kõik oleks arusaadavam.
Lisasin siia pildi kus ma tohusõrmuseid valmistasin! :)

Euroopa keelte päeval Soome Instituudis

2007-09-22T21:22:00.000+03:00

Mõned päevad hiljem - auhindades viktoriinivõitjad :); viktoriinist täpsemalt http://www.soome.pbwiki.com/ --------------------------------------------------------------

Räägib kultuurisekretär Heidi Iivari

Seisab Soome Instituudi praktikant Jenni, kes juhendas tohusõrmuste valmistamist. Nagu viimaselt fotolt näha, edukalt.:)

Võeti osa viktoriinist ja söödi karjala pirukaid munavõiga

Meisterdati tohusõrmuseid

Bratislavas rahvusvahelises eTwinningu töötoas

2007-05-13T20:58:00.001+03:00

Tänu eTwinningu Eesti rahvusliku kasutajatoe korraldatud partnerlusprojektide võistlusel saadud esikohale käis Helja 10.-12. mail Bratislavas rahvusvahelisel koolitusel.

LOE, kuidas meil seal läks.

Et kõik ausalt ära rääkida, peame me (Helja, Ringo, Siret ja Ingrid) alustama sellest, et tänu oma tublidusele saime preemiareisi Tiigrihüppelt Bratislavasse. Kõige varem oli Tallinna lennujaama jõudnud Ringo, kes oli ärganud juba enne kukke ja koitu, et varakult seiklusrikkaks õhuretkeks valmis olla. Tasapisi ilmusid lennujaama ka teised asjaosalised. Esimesena koputas Ringo õlale Ingrid. Koos otsustati check in läbida, sest inimesi oli rohkem, kui sellisel varasel hommikutunnil oodata võiks. Nagu hiljem selgus, olid kaugemalt nurga naised juba eelmisel päeval meie kevadise pealinna võlusid nautima tulnud. Selletõttu tulidki nad hiljem lennujaama, kusjuures Siret jõudis lennukile ainult tänu sellele, et saatuse- ja juhusejumalanna Fortuunal olid temaga omad plaanid.

Ei saa öelda, et esimene lennuots Tallinnast Prahasse oleks olnud sündmustevaene. Eriti vedas Ringol, kelle ülevahenaabriteks osutusid kolm ilu- ja moefirmade püsiklienti - tõelised slaavi kaunitarid. Et lennureis üle elada, turgutasid nad end pidevalt joovastavate jookidega ja nende käitumine muutus aina seltskondlikumaks. See väljendus näiteks pidevas kontakti otsimises stjuuardiga ja lehvitamises Ringole. Vaatamata kõigele maandus lennuk edukalt Praha lennujaamas. Eelnevatest sündmustest veidi räsituna tormasime kohe Bratislava lennuki peale, kuid väravas selgus, et terve maailm ei elagi Eesti aja järgi. Seega tuli olla paindlik ja oma kellaosutid ümber keerata. Selgus kurb tõsiasi, et käekell oli ainult Ingridil. Ülejäänud seltskond otsustas oma elu seada sisemise kella järgi. Kaks tundi istumist (vahepeal käisme kordamööda WC-s kuulamas, mida lennujaama infol öelda oli) ja juba lubatigi bussi peale, mis pidi meid lennuki juurde viima. Otse loomulikult ei startinud buss kohe. Jõudsime kõik korralikult poole tunniga umbses bussis oma riided läbi higistada. Õnneks on igal kannatusel lõpp või lõpul algus. Meil oli suurepärane võimalus jälgida lennukite ummikut stardirajal ja seega ootasime veel pool tundi, millal meie pisike propellerlennuk õhku tõuseks. Lõpuks olime õhus ja jõudsime ilma suurvahejuhtumiteta Bratislava lennujaama, mis meie suureks rõõmuks jäi oma suuruselt Kärdla ja Tallinna lennujaama vahele.

Väljusime lennujaamast, linnud laulsid, päike paistis imesoojasti ja juba oli näha ka teisi eTwinning-nägudega inimesi. Algas suuroperatsioon – hangi pilet. Alguses arvasime sinisilmselt, et pileteid saab kioskist. Paraku võis seal näha pooltühja pastakaga kirjutatud võidunud silti, millest isegi eesti inimene sai aru, et OBED. Illusiooni sellest, et pileteid saab bussist, kummutas ägedalt kohalik bussiootaja. Piletiautomaat võttis vastu ainult münte, mida meil polnud. Seekord edastasime lõpuks kiiruses lätlasi ja hankisime rahavahetuspunktist viimased mündid. Kui piletid ostetud, selgus slovakikeelseid silte lugedes, et tõenäoliselt on meil 4 Slovaki krooni (alla 2 krooni) igast piletihinnast puudu. Hulljulgelt sisenesime bussi, lootes, et piletikontroll Slovakkias on sama haruldane kui Eestis. Aga vaevalt 15 minutit kohalike mägede nautimist ja seal ta seisiski – suur, higine, nokamütsis piletikontrolör. Väga rõõmsa näoga korjas ta kokku meie piletid ja ütles: „Penalty.“ Püüdsime talle selgitada olukorda inglise keeles. Tema vastas: „Penalty.“ Ettepanek rääkida vene keeles tõi tema näole õnneliku naeratuse. Meie venekeelsele selgitusele tuli konkreetne vastus – penalty. Kui ähvardati juba politsei ja saatkonnaga, rakendasime oma viimased diplomaatia ja kehakeele oskused ja kauplesime 4kordse trahvi kahekordseks, mis oli kokku 70 eurot. Nukralt saabusime lõpppeatusesse, ostsime putkast uued piletid ja sõitsime bussiga Suza hotelli.

Kui meie kohale jõudsime, olid tervituskõned juba peetud ja meile väga sobivalt oli alanud kohvipaus. Panime oma nimed, kuhu vaja, kirja ja ühinesime seltskonnaga. Esimeses loengus tutvustas professor Kalaš meile Dynabook'i, Logo't ja Imagine'i. Loeng oli huvitav ja kruvis meie ootused väga kõrgele. Järgmisena said sõna üks õpilane ja õpetaja, kes selgitasid kõigile üle, mis asi on viirus, tulemüür jne. Projekt ise tundus väga huvitav, aga ettekanne oli valesti üles ehitatud. Edasi läks elu lõbusamaks. Meie suureks rõõmuks selgus, et me oleme sattunud veiniparadiisi. Kahe bussiga viidi meid ühte suurde veinikeldrisse, kus peremees ise meid vastu võttis ja hirmsasti oma veinidest rääkida tahtis. Paraku oli alanud juba kärarikas lõimumine ja viis käiku toite ning veine tegid oma töö – inimesed hakkasid aktiivselt suhtlema. Meie saime päris ilusa pildi Slovakkia ja Saksa koolist. Õnnelikult ja veidi uimasena jõudsime hotelli. Telekast vaatasime Eurovisiooni lauluvõistlust ja lauluga „Partners in Crime“ tundsime päevasündmuste taustal hingesugulust...

Hommik võttis meid vastu linnulaulu ja 20 soojakraadiga, mis päeva edenedes aina kerkis. Ja nüüd algasid töötoad. Ja nüüd algasid töötoad! Ja nüüd algasid töötoad? Ja nüüd algasid „töötoad“. Töötoad osutusid parimal juhul loenguteks. Esimeses saime teada, et on välja tulnud uus operatsioonisüsteem Windows Vista ja Office 2007. Teine oli näide sellest, kuidas ei tohi loengut pidada (5 minutit alguses seljaga rahva poole, iga kahe lause tagant sügav ohe ja aeg-ajalt kadumine arvuti taha laua alla). Kolmanda töötoa esineja oli tubli, aga midagi uut me eTwinngust ega Comeniusest teada ei saanud (võib-olla me teame liiga palju?!). Veidi kummastav oli see, et 90 inimese kohta oli tervelt 3 viletsa Interneti-ühendusega arvutit ja kõik tegevused oli teoreetilist laadi. Väga tore oli „speed dating“, mille käigus õpetajatest moodustati grupid ja iga õpetaja sai 3 minutit ennast ja oma ideid tutvustada, millele järgnes üldine vestlus ja nii mõnigi projektipoeg sündis. Söömise ja kohvipauside tihedus oli väga hea ja ilm lausa fantastiline. Tore oli istuda õues päikese käes, veeklaas käes, ja suhelda, suhelda, suhelda. Kõige populaarsemaks meie hulgast osutus Ringo. Ja mitte oma pikkuse poolest, vaid kõik lihtsalt tahtsid oma käega katsuda tõelist Ringo Star'i, vabandust Ringo Saart.

Järgnes õhtu kõrgkultuuri seltsis. Kogu seltskond oli riietunud pidulikult, meelolu oli ülev. Rahulikult lonkisime me busside peatuskohta, kus selgus, et kogu see seltskond (90 inimest) peab mahtuma ühte bussi, sest teisel bussil tuli midagi ette. Häid lambaid mahub palju ühte lauta ja lisaks vaimsele kontaktile saavutati lõpuks ka kehaline kontakt. Õhtusöök oli peenes restoranis, kus kõigile istekohti ei jätkunud ja esimesed kiiremad tegid strateegiliselt õige otsuse kohe ära istuda. Süüa oli palju. Otsustasime enne kontserti teha ühe ringi ümber kvartali, aga ootamatu äikesevihm viis meid varakult nautima kuldnikerduste ja kristalllühtritega kontserdimaja. Kontsert (Smetana „Minu kodumaa“) kestis poolteist tundi ja oli väga hea. Olime sattunud kohalikule kultuurisündmusele, sest see oli dirigendi viimane kontsert selle orkestriga. Pärast kontserti saime nautida Bratsilava ööelu. Jalutasime linnas, mõnulesime soojas õhtus mõne üksiku vihmapiisaga ja otsustasime lõpetada päeva kohaliku õllega kohalikus kõrtsis. Õhtu oli igati õnnestunud.

Kolmas päev algas väga huvitava loenguga, mida pidas Daniel Franc Tšehhist. Ta rääkis meile virtuaalsest kommunikatsioonist. Tegemist oli tõeliselt hea esinejaga, kes saavutas kuulajatega väga hea kontakti. Pärast loengut võtsime oma lõunapaki, ütlesime uutele sõpradele head aega ja sekelduste vältimiseks tellisime takso, mis viis meid kesklinna, kust suundusime bussiga lennujaamalähedasse kaubanduskeskusesse, et osta lastele kommi. Ja üllatus-üllatus, bussis seisis meie ees kaitseriietuses piletikontrolör. Naerupahvakute saatel ulatasime talle seekord täiesti õiged igaks juhuks veidi ülemakstud piletid. Bratislavast jõudsime õnnelikult Prahasse. Siret, Ringo ja Ingrid tegid paaritunnise tutvumisreisi Praha kesklinna, et saada gloobusele linnuke ja teadmine, kas tasub tagasi tulla. Tasub küll.

Praegu istume Praha lennujaamas – õnnelikud ja veidi väsinud. Tüüpiliste eestlastena võime oma väljenduses tunduda veidi küünilised, aga tegelikult oli reis väga tore ja kasulik ning kohtumine huvitavate inimestega näitas taas maailma helge külje pealt.

Ja nüüd me olemegi kõik ausalt ära rääkinud, kuidas me Bratislavas eTwinningu projekti koolitusel käisime.

Helja, Ringo, Siret ja Ingrid

p.s Jalad Tallinnas maas. Korraliku wifi leidsime kodust

Hendriku 4. koht soome keele olümpiaadil

2007-04-06T19:47:00.000+03:00

Hendrik Koger (12.b) sai 4. koha üleriigilisel soome keele olümpiaadil.

Vaata täpsemalt TFG uudistest ja Soome Instituudi koduleheküljelt.

Forssas ja Helsingis 7.-9. märtsil

2007-03-19T16:50:00.000+02:00

Meie Forssa ja Helsingi reis on möödas. Sidusime ühte nii projekti käigus plaanitud reisi sõpruskooli Forssasse kui projektivõistluse esikoha eest saadud käigu Helsingisse Heurekasse. Kolme tiheda päeva tähtsamad sündmused olid järgmised:
7.3
- Forssa Lütseumis õppetundides osalemine
- Jalutuskäik Forssa kesklinnas ajalooõpetaja Jari juhendamisel
- Veeprotseduurid veekeskuses Vesihelmi
- Koos soomlastest projektipartneritega Soome toidu ja kultuuri õhtu restoranis Vanha Värjäri

8.3
- Hommikupoolikul kirjandusseminar, mille käigus valmis mitu ühistööd loetud soome teose põhjal, vaata veebilehest
- Pärastlõunal soome klassikalise kunstiga seotud tööde tegemine
- Saalihoki maavõistlus

9.3
- Moodsa kunsti muuseumis Kiasmas - rühmades n-ö kunstiorienteerumine ja vaba kunsti nautimine
- Teaduskeskuses Heureka

Fotod (õpetaja Piia Leppä)

Veel fotosid (õpetaja Jaan Paaver)

Õpilaste muljed
SILVER:
Meie reis Soomemaale, täpsemalt Forssa Gümnaasiumi ning ka Helsingi möödus hästi ja lahedalt. Tutvusime esimesel päeval Forssa Gümnaasiumiga ja käisime osades nende tundides, mis olid võrreldes meie omadega kuidagi lihtsamad. Sain vastata ka Soome kodanikuõpetuse õpetaja küsimustele. Huvitav oli minu jaoks see, et tema oli arvamusel, et Arnold Rüütel oli nende jaoks suur kommunist ning Eestile mitte eriti hea president. Kuid Lennart Meri meeldis kõigile õpilastele – oli Soome suur sõber. Meil Eestis vingutakse selle üle, et tahetakse usuõpetust kooli lisaaineks panna, aga Soomes oli selline aine olemas. Usuõpetaja tundis huvi, kuidas meie riigis on usuõpetuse tunniga. Mina ei tahtnud öelda, et me paganad ei taha seda, vaid ma ütlesin, et me käsitleme usuõpetust paljudes ainetes ning meil pole seda vaja eraldi tunnina.
Pärast kooli oli suhteliselt mõnus teha üks jalutuskäik Forssas. Minule meeldis väga see puhtus ja korrashoid ning lihtsus, mis seal valitses. Eriti see, et teed olid lumest puhtaks roogitud ja kruusatud samuti. Sealsed inimesed on väga sõbralikud, kuid samamoodi arglikud suhtlema võõrastega nagu eestlasedki. Kuid ajapikku saime me sõnad suust ja suhtlesime põgusalt. Pärast linnaekskursiooni oli hea karastus ja lõõgastus Vesihelmis, mis on umbes nagu Aura.
Õhtul oli meil pidulik Soome toidu ja kultuuri õhtu suures restoranis. Seal tutvustasid Allar ja Elis meie kooli. Siis oli meil võimalus süüa hõrgutavaid toite, mida soomlased olid valmistanud. Varasemast oli teadmine, et soomlastel on samuti rosolje rahvustoiduks, kuid siis ma sain proovida nende rosoljet. See oli küllaltki sarnane, kuid mõningad erinevused olid siiski. Väga magus oli, kuna puudus heeringas vist.
Teine päev oli eriti töine, kuna meil toimus siis seminar, kus me koos soomlastega tegime tähtsat projektitööd. Tegevus oli küllalt huvitav ning samas sai praktiseerida soome ja inglise keelt. Minu jaoks oli suur üllatus see, et kui minu soomlasest kaaslane (Erika Ali-Hokka) luges minu eestikeelset arvustust, siis tema sai sama palju aru kui mina soome keelest. Muidugi oli mõningaid sõnu, mida ta vist ei teadnud, kuid tähtis on põhimõte.
Helsingis käisime Kiasmas ja Heurekas, mis olid eriti kõvad kohad. Eriti Heureka, mis ei anna võrreldagi meie Ahhaaga. Kiasma tuletas meelde meie KUMU. Seal oli samuti väga lahe, kuna sealne kunst erines üsna palju meie omaga.
Väga kõva ja lahe reis oli!!!!!!!! Kahju on, et me ei lähe sinna enam kunagi koos kui TFG õpilased. See reis jääb väga kauaks meelde.

MAARJA:
Esiteks peaksin mainima, et reis oli täiesti normaalne... Kolmapäeva hommikul asusime Helsingist selle väikese Forssa linna poole teele. Huvitav kool on see meie sõpruskool. Kõik on vaikne ja suhteliselt rahulik. Sellist asja nagu koolikella seal muideks ei ole. See oli minu jaoks esimene suurem üllatav asi. Tund lõppeb siis, kui aeg saab läbi või siis, kui õpetaja tunni lõpetab. Tund tundus ka kuidagi selline vabam ja rohkem nagu oma vastutusel tuginev. Sellist asja nagu valvega garderoobi neil ka ei olnud. Tundus, et kellelgi ei olnud mingit põhjust muretsemaks oma üleriiete kadumise või rikutuks saamise pärast. Sellise hea mulje jättis kogu sealne süsteem. Eesti koolides on asjad ikka palju rangemad ja piiritletumad.
Õpilased olid nagu õpilased ikka. Sai ilusasti praktiseeritud nii soome kui ka inglise keelt. Samuti sai arutatud soomlaste ja eestlaste erinevuste ja sarnasuste üle. Üllatavaid asju sai teada. Igasuguseid kommete ja traditsioonide erinevusi. Näiteks suhtutakse neil tööle minemisse teistmoodi. Enamasti peaks neil ikka juba kaheksateistkümnendast eluaastast alates töötama. Aga muidugi see ei olnudki kõige silmapaistvam erinevus. Eks ikka soomlaste ja eestlaste temperament ja olemus on erinevad.
Toidud, mida pakuti soome toitudega tutvumise õhtul, olid minu jaoks kõik vastuvõetavad. Ma ei ole küll kindel, kas tahaksin neid toite ise iga päev süüa, aga muidu olid need head. Kõige parem oli arvatavasti ikkagi liha. Võib-olla sellepärast, et ei olnud nii uudne ja võõras.
Tegevuste käigus sai oma soomlasega suheldud ja ka natuke rühmatööd arendatud. Suhtlemine jäi rühmatöö tasemele. Hetketi tekkisid osades asjades erinevad vaatenurgad, aga siis ei olnud ükski meist kindel, kas asi oli nüüd valesti enda mõtete väljendamises või siis on tõesti erinevad mõtted. Kiasmas valgus koostöö natuke laiali. Võib-olla oleks tahtnud pigem niisama sealset kunsti vaadata. Ega nende vihjete abil piltide otsimise ajal me eriti omavahel ei suhelnud. Kõik üritasid lihtsalt asjaga kiiresti hakkama saada. Kuid siiski ei saa ma nendele tegevustele midagi olulist ette heita, sest omavahelist suhtlemist need siiski arendasid. Ja näiteks raamatuga tegeledes tekkisid mõned erinevad arvamused ka meie endi kultuurilistest erinevustest sõltuvalt. Aga ega enamasti ei ole eriti viitsimist hakata võõrkeeles teisele inimesele seletama, et miks ma just nii arvan. Aga ma usun, et asja eesmärgiks oligi erinevaid arvamusi välja tuua.
Aga jah, mis ma ikka muud oskan öelda, kui et taas üks õnnestunud ettevõtmine.

LEA:
Soomes käik oli mulle huvitav. Kuna mul pole varem olnud võimalust ega aega Soomes käia, siis oli käik mulle sedavõrd huvitavam. Sai tutvuda võõra kultuuriga, kuigi Soome on Eestile naaberriigiks, on ka seal erinevaid toite ja asju, millest mul enne aimu polnud. Sai ka sõita suure laevaga (suurimaga seni), mis tundus alguses päris jube ja siis kõik veel rääkisid hirmsaid jutte põhjaminekust.
Erinevusteks, mis ma tähele panin Soome ja Eesti vahel, oli juba see, et Soomes ja veel eriti pealinnas Helsingis on majad madalad, pole pilvelõhkujaid, nagu näiteks on Tallinnas, nii et selle järgi võiks öelda, et Tallinn on modernsem linn. Tallinnas on ka olemas vanalinna pool, mida ma paraku Helsingis ei näinud, kuigi ma ei kõndinud ka tervet linna läbi, aga vähemalt esmamulje oli küll selline.
Erinevalt Eestist on Soomes palju kiirtoidukohti, mõni ime, et siis rahvas üha paksemaks ei lähe.
Väikse linna puhul nagu Forssa oli imelik see, et nii paljud sõidavad ringi jalgratastega ja koolis pole vahetunnikellasid. Kuidas küll nii elada saab? Kool tundus rahulikum kui näiteks meie kool. Ma pole ka kindel, kas seal koolis vahetusjalatseid nõutakse; tundus, et mõnigad kannavad, aga osad mitte ja ka mütsikultuur on seal noorte seas väga popp.
Toitude koha pealt oli palju asju sama mis Eestiski, kuigi huvitav lahendus oli leitud rosoljele. Kuigi mulle isiklikult ei meeldinud selline sorditamise viis. Kartulipüree, mis oli erinevalt meie soolasest magus, oli huvitava maitsega, aga seda palju süüa ei tahaks. Õhtu oli mõnus, sai istuda koos soomlastega ja nautida ka peale hea toidu muusikat ja juttu soome toiduajaloo kohta.
Raamatuga tegelemine oli huvitav vaheldus. See ju kogu programmi mõte ja üks peamisi eesmärke oligi. Erinevusi eriti ei tekkinud, nii meie, eestlased, kui ka soomlane oli raamatust sama moodi aru saanud ja ühise keele ning vastuste leidmine küsimustele polnud raske.
Soomes käik möödus nagu mõnus reis ikka. Oli hea seltskond, sai parajalt tööd tehtud ja ka vaba aega sisustatud ning ei puudunud ka võimalus soome saunas käia.

KADRI:
Soome reis üldiselt oli päris meeldiv, igatahes mulle meeldis. Kool oli soomlastel väga kena, mulle tundus ainult naljakana see, et seal ei ole tunnikella, kuid ehk see on isegi parem. Eks omal moel näitab see ka distsipliini. Võiks ka meil tulla proovimisele, äkki on kasu. Tegevused kunstiteose kallal ning raamatuga olid ka päris normaalsed. Arvan, et enamustele meeldis rohkem tegeleda natuke arvuti taga kui teha mingeid kirjalikke töid. Üldiselt meeldivadki mulle rohkem arvutitööd kui kirjalikud. Oleks kujunenud palju meeldivamaks ka jalutuskäik Forssa linnas, kui poleks olnud nii kehv ilm. Ilmaga meil üldiselt vist ei vedanudki. Kurvastas natuke ehk see, et Kiasmas polnud seekord nii põnev näitus, kui oli eelmine kord ning ka Heurekas oli näitus natuke igavam kui eelmine kord, mil seal käisin. Päris huvitav kogemus oli ka muidugi soome rahvustoitudega õhtu restoranis. Minu jaoks muidugi ei tundunud kõik söögid just kõige maitsvamate killast, kuid see-eest oli tore õhtu. Eriti meeldis selle õhtu juures soomekeelne "Rahutu Tuhkatriinu":) Kahjuks saab meie kooliaeg läbi, muidu läheks veel sellisele reisile.

ELIS:
Meie projekti raames tehtud sõit Soome andis juurde uusi teadmisi Eesti ja Soome vahelistest kunstilistest, kirjanduslikest ja õppimise erinevustest. Allpool ka väheke juttu meie tegemistest.
Kui Forssan Yhteislyseosse sisse astusin, panin kohe tähele koridoris asetsevaid nagisid, kus õpilaste joped rippusid. See juba meelestas mind positiivselt, sest inimesed usaldavad üksteist, jättes oma asjad valveta ning keegi ei lähe varastama. Meie kooli garderoob on näiteks kogu aeg lukus ning ma ei suuda ettegi kujutada, milline katastroof sealt tuleks, kui asjad oleksid valveta nagu Soomes. Järgnevalt üllatas mind koolikell, mida Soomes ei olnud. Õpetaja alustab ning lõpetab tunni ja vajadus kella järele puudub. Meie projektikaaslased Soomest näitasid üles ülimat sõbralikkust ja soojust, mis nende väheste Soomes veedetud päevade jooksul tekitas minus üsna koduse tunde. Näiteks käisin ühe klassiõe ja kahe Soome tüdrukuga kohvikus istumas, just nagu oleksime juba ammused sõbrannad. Huvitav oli veel ka see, et õpetajaid kutsusti vaid eesnime pidi. Minu arvates on see üpriski hea, sest nii tunned, et õpetaja on ka sõber, mitte ainult õpetaja.
Meie projektitööd toimusid kooli arvutiklassis. Mahtusime sinna ilusti ära ja ruumi jäi veel ülegi ning töö võis alata. Mina ja mu projektikaaslane Taru olime raamatu sisust üsna ühe arusaamal ning see hõlbustas paljuski meie tööd. Leidsime eesti- ja soomekeelsest teosest palju sarnaseid sõnu, mis viitab sellele, kui sarnased meie keeled siiski on. Ma arvan, et arvutitega töötamine oli kindlasti parem kui käsitsi. Lõppkokkuvõttes ei võta arvuti nii palju aega. Samas oli nõme ja ajas veidi vihale see, et arvutid kippusid kokku jooksma. Mina ja Taru näiteks pidime paar korda osad ülesanded uuesti tegema, kuna need kustusid ära. Siiski saime hakkama.
Esimese päeva õhtul oli meil soomlastega ühine õhtusöök, kus meile anti maitsta Soome rahvustoite. Mõningased neist olid küll väga eksootilise maitsega, näiteks magus kartulipuder ja hapupiima kodujuust (või midagi taolist). Soomlased joovad toidu kõrvale tavalist vett, mis oli üsnagi üllatav.
Soome tüdrukutega kohvikus istudes avastasime kahe rahva erinevusi. Soome tüdrukud rääkisid, et neil on piinlik soomlaste pärast, kes käivad Eestis odavat alkoholi ostmas jne. Me vastasime sellele piinlikkustundega nende eestlaste pärast, kes käivad Soomes juveelipoode röövimas. Kuna naistepäeva ajal olime Soomes, sattusime arutellu, et Soome poisid enamasti ei soovigi head naistepäeva, lilledest rääkimata ning selline asi nagu uste avamine juhtub vaid unelmates. Ei tea, kas asi päris nii hull on, kuid järeldust tehes on Eesti poisid ikka väga viisakad. Soome reisist jäid mulle vaid positiivsed muljed, kui välja arvata tohutu väsimus, mis reisi lõpus mind valdas. Arvan, et oli tore projrktitöö ning ootan juba pikisilmi soomlaste Eestisse tulemist.

BRIT:
Et midagi meelest ära ei läheks, ma kommenteerin reisi päeva kaupa J
1.Päev (pigem õhtu!) – Tuju oli mega.. Lõpuks ometi see kauaoodatud reis :D Bussisõit oli suht kiire kui tagant järele mõelda. Ja päris kindlasti AUKLIK! Anslani pissihäda tekitas terve bussisõidu vältel kõigis elevust ja naerukõdi.. Sadamaprognoosi panin ma täppi – pealeminek hilines. Laeval toimunu jätame kõik enda teada – vihjeks ainult see, et sõna „igav” selle õhtu juurde nüüd küll ei kuulunud.
2.Päev. Üles ei olnud just eriti kerge ennast ajada – aga irooniline „Tõuse ja sära” suutis olukorda natuke parandada.. Toonitan, et ma ei vingunud selle üle ja ei kavatse teha seda ka edaspidi J Millegi pärast hommikusöök mulle eriti peale ei läinud.. Pärastlõunal Forssa kooli jõudes sain ma šoki.. Tegelt mitu.. Minu ees vuras ringi meeletus koguses triipe ja ruute – pea igal vastutuleval oli mingi variatsioon antud mustritest oma pusal esindatud.. Üldse õpilaste stiil on vabam ja mitmekesisem kui Eestis. See on muidugi positiivne nähtus. Natuke mööda oli minu arust aga see, et poisid marssisid koolis tähtsa näoga mütsiga ringi.. See küll on nats vibalik süsteem, et õpetajad selle kohta midagi halba ei ütle vms. Õpilased olid hästi sõbralikud (Y).. Õhtul oli meil see Soome söökide värk.. Kuna mul oli kõht ilmatuma tühi, siis ma ootasin pikisilmi süüa, aga tegelikult kui aus olla, siis oli selle naise jutt päris huvitav.. Mis siis, et ma vahepeal laua veega üle ujutasin J Selle poisi laulud olid hästi ilusad mu meelest ja sobisid sellele väikesele kultuuriõhtule minu arust imehästi. „Levoton Tuhkimot” jorutas enamik eestlasi ikka kaasa J Väga hea hääl oli sel poisil – külmavärinaid tekitav! Ma loodan, et õpetaja mu peale väga vihane pole, et ma ei olnud nõus seda teksti ette lugema.. A ma oleks tegelt ka sussid püsti visand.. Mai julge oma klassi eeski midagi seletada. Nimelt minu puhul on väga ara tütarlapsega tegu. Aga kui nüüd söökidest rääkida siis leebelt öeldes olid söögid võõra maitsega. Kartul ja liha olid nagu meilgi, kuid ülejäänu ikka hoopis teine. Ega midagi hullu ei olnudki tegelikult otseselt – süüa kõlbas kõik, ainuke küsimus on see, et kas ma seda toitu ka teadlikult teist korda sööksin. Magusale kartulipudrule eelistaksin siiski soolast ja tangudega ning õige rosolje on ikka hapukoore mitte vahukoorega. Teise päeva edasine õhtu ei olnud ka igav ;)
3.Päev. Ärkamine ei olnud karvavõrdki kergem kui eelmisel päeval. Aga taas ma seisin ilma vingumata katsumustele vastu. Koolis sai ikka ränka tööd tehtud – nii asjalikuna ei olnud kaua tundnud ennast :D Sannaga sai kuidagi sega inglise-eesti-soome keeles kõik asjad läbi arutatud ning tehtud. Mis verbaalselt selgeks ei saanud, tehti käte abil – peksmiseks muidugi ei läinud J Kuigi Leale tekkis küll kõva tahtmine üle küüru anda – jobukakk „saatis” ise pika teksti õpetajale ära seni kuni mina vetsus olin.. :P A teist korda tehes saigi põhjalikum. Õhtul teatavasti oli Salibandy. Emotsioonid olid taas laes. Ikkagi meie poisid versus soome tüdrukud. Mäng oli norm aga ergutuskoor koosseisus Maris & Brit on siiski üle prahi. Õhtu sai lõbusalt veedetud J
4.Päev. Und ei olnud ka seekord vähem, aga ega sellest polnud probleemi või takistust reisi nautimiseks. Kui aus olla siis Kiasmas ma pettusin. Eelmine aasta oli lihtsalt nii ülikõva, et ootasin ka sellelt näituselt parimat.. Kui eelmine aasta meeldis eranditult kõik, siis seekord jäid meelde heal juhul 2-3 tööd. Eredaim oli muidugi grupipildi jaoks poseerimine ;) Heureka oli ka lahe. Lauraga suutsime saada tõelisteks tšempionideks mingis lasteaia pädadele mõeldud mängus. Pisikesed põnnid ootasid koos vaenmatega meie järel kaua kaua aega sabas :D Lae all rattaga sõit oli ka päris huvitav kogemus, hoolimata sellest, et põlved lõua alla käisid :P Trotsisime ohtu kõik :D Laeva sõit oli rahulik. Lasin endast kunstnikul pildi joonistada ja puha.. See polnud muidugi absoluutselt minu nägu – a no vahet pole, elamus loeb J Bussiga ma koos teistega tagasi ei tulnud nii et see elamus jäi mul kahjuks elamata.
Kokkuvõtteks võib öelda, et reis oli mega ja eelkõige just inimesed, kes selle megaks muutsid. Kui järgmisel aastal mõni vaba koht juhtub üle jääma, siis ma olen KINDEL käsi !!!

ALLAR K:
Alustuseks võib kohe ära öelda, et reis oli kõike muud kui igav. Soomlased olid väga sõbralikud ning lahked. Rühmatöö oli sellisel kujul väga huvitav. Paaris olnud soomlasega saime teosest ühtemoodi aru. Selline asjade üles riputamine oli samuti omamoodi huvitav, kuigi vahepeal tekkisid väikesed probleemid. Keele struktuuri uurimisel tuli välja, et lõigud ja sõnad on väga sarnased. Heaks lõõgastuseks oli veekeskuse külastamine, see ei olnud teab, mis Serena, aga saun oli mõnus. Soomlastega ühine söömaaeg oli meeldiv. Söögid oli maitsvad, kuid seda teab juba ammu, et soomlastele meeldivad magedad toidud, seega ainus miinus magedale toidule. Luuletused, pikk jutt toitudest ja üldse toidu kultuurist ning muusika sobisid väga hästi selle õhtu juurde. Sai ka sporti tehtud, säälibändit Soome tüdrukute vastu mängida oli väga mõnus. Meie küll võitsime, kuid nad mängisid väga hästi, paar tüdrukut käisid isegi trennis vist. Kiasmas oli väga huvitav näitus Idamaade kunstist ning see kunsti tegevus oli samuti uus kogemus. Näha sai väga huvitavaid kunstiteoseid. Heurekas oli väga palju huvi pakkuvaid asju: erinevad mängud, mis vajasid käte või jalgade osavust ning kiirust ja füüsikaalased katsed. Ühesõnaga võib reisiga rohkem kui rahule jääda. Tööd ja kõik tegevused olid oma moodi lahedad. Reisi seltskond oli ka enam vähem, kuigi lõpus hakkas lagunema. Kõige ebameeldivamad olid fotograafid ja operaatorid. Aitäh kõigile ja oli väga mõnus!

KRISTI:
Võitsime siis projektiga soome reisi. Sidusime sellega Soome sõpruskooli külastamise. Kõik olid jube nädala alguses väga heas tujus ja reisi meeleolus. Läksime Soome öise laevaga. Saime kajutus ööbida, kajut oli puha aknaga, et sai vaadata kuidas laev öise jää ja vee edasi seilabJ Meie tuvlid ööloomad olid Maarja ja Maris, kelel jätkus juttu kauemaks. Hommikul olid kõik suhteliseltväsinud, aga naeratasid ikka. Siis toimus sõit Forssasse, teel magasid kõik kudias juhtus,kellel jalad taeva poole, kel suu lahti( fotos süüdistused on olemas). Enne lõunat jõudsime juba Forssasse. Seal ootas meid sealne õpetaja Piia, kes meid ilusti vastu võttis ja siis jagati meid gruppidesse ja me võisime tundidesse minna. Minu esimene tund on meie keeles Ühiskonnaõpetus, väga rasket seal midagi polnud, päris huvitav isegi ja sain mõnestgi sõnast aru. Siis tuli meil lõuna. Lõunaks oli nende mõistes vist supp, aga ma nimetaks seda vorst+kartul ja vähe leent, muidugi oli see kõik veel mage, aga elas üle. Õnneks oli salatit, mis viis keele alla. Kadi õnnetuseks ei olnud seal meie ehad musta leiba. Kõhud täis, võis minna järgmisesse tundi-bioloogia. Väga huvitav. Õpetaja seletas nagu tõsiselt hästi. Näitas igasugu asju porsektorilt ja õpilased töötasid kaasa, meil annab sinnani veel jõuda. Mis mind üllatas, oli see, et neil eritilst garderoobi pole, neil oli iga klassi juures nagid ja seal rippusid riided. Ja saabusgi õhtu. Meil pidi tulema pidulik õhtusöök soome toitudega. Seal vahepaladeks mängis ja laulis üks abiturient kitarri ja tal oli meeletult ilus hääl, ta laulis siegi rahutust tuhkatriinust.
Siis rääkis meile Merje Soome toitudest ja pärast saime isegi neid maitsta. Ütleks, et meie Eesti rasolje on parem, neil koosneb see peedist, kartulist ja eraldi liiga vahtu löödud kastmest. Mis oli uus ja huvitav oli see,mis meil on kodjuustu nime all. Veel maitsesime väga magusat kartulipudtru/vormi, meeletult hea maitsega liha oli- magustoitu ei antudkiL Ja oligi päev õhtal. Võis minna hotelli puhkama. Meil oli meeletult mõnus tuba. Meil oli nagu korter köögi ja muu värgiga. Ma olin vist nii väsinud, et langesin poolsurnult voodile. Järgmine päev algas äratuskellaga ja seejärelhommikusöök ja tipatapa kooli tööd tegema. Tegelikult oli see isegi väike vaheldus. Koolis istusime arvutite taha ja hakkasime tegema projekti tööd. Kuna lugesime raamatuid, siis töötasime nedega, meile anti ülesanded kätte ja me tegime tööd wikis ja projektiajalehes. Minu arust oli see väga mõnus vaheldus. Mulle isiklikult meeldib Internetistinfot otsida ja uurida ja puurida, mida kõike huvitavat leidub. Siis koos soomlasega arutasime raamatust ja viimaseks tööks oli maali kirjeldus, mis pidi Kiasma sissejuhatus olema. Väga vahva oli. Saime jälle süüa. Seekord makarone ja jälle imehead salatit.
Õhtul mängisid Soome tüdrukud poiste vastu saalihokit, meie võitsime. Pärast mängisime lauamänge ja olime muidu lahedadJ
Õhtul me seekord enam süüa ei saanudkiL Aga me küpsetasime ahjus saia ja oligi kõht täis.
Järgmine peäv oligi viimane, põrutasime bussiga Helsingi poole, et külastada Kiasmat ja Heurekat. Kiasma on väljas kui ka seest väga sarnane meie KUMUle. Aga mulle meeldis, pidime otsime mingite vihjete abil maalid ülesse,päris pähkel ülesanne oli aga samas sai ajada soomlasega juttu.
Siis tuli muidugi kaua oodatud shoppamise hetk, mis väsitas meeletult. Aga oli ju talvekaupade allahindlus, mis eitähenda et oleks paar eurot hinnad all, Soomes on ikka metsikud allahindlused.
Ja põrutasimegi jälle oma kollase bussiga mööda teed Heureka poole. Kuna olin enne käinud seal, siis eriti midagi huvitavat ei leidnud, veidike lapsikuks jäi vahest see.
Tagasisõitsime sealt RONGIGA, nagu tõsise rongiga, ei kuulegi, et sõidab, Eestil annab jõuda sinnani- eijõuagi vist.
Javarsti oligiaeg kodupoole astuma hakata. Meie Marisega ei viitsinud enam shopata ja jalutasime jala sadamasse, nalja sai aga leidsime väga ilsuti ülesse. Väga vahva oli istuda sadamas javaadata, kuidas soomlased valguvad sisse ja hakkavad kohe nädalavahetust nautima ja muidugi jooma.
Me saime lõpuks laeva ja kodulõhn juba hakkas tulema meie poole. Laev tegi metsikut sõitu ja me saime varakult kodumaile, sealt bussi ja olimegi juba armsa kooli juures. Väga tore rweis oli kokkuvõttes. Töö ja puhkus üheskoos, vahekldusrikas tegevus ja vaheldusrikas ja kirju seltskondJ
Teinekordki.

TAURI:
See reis Soome oli minu jaoks juba ma ei teagi mitmes, aga igakord kui seal käib on olnud meeldiv. Tegevustetuid päevi ei esinenud ja ausalt öeldes oli suhteliselt aktiivne reis. Aktiivsust raskendas natuke magamatus, sest laeva peal öösel magada oli raseke, kuid me noored inimesed ja üks magamata öö ei tähenda meie jaoks midagi. Laevasõit oli väga mõnus, sest väga tore on hommikuti söögilauas istuda ja vaadata hommiku kohvi kõrvale, kuidas Helsingi sadam järjest lähemale tuleb. Ja buss, millega me Helsingist Forssasse sõitsime oli ka veel nii uus, et värsked lõhnad olid lausa bussis. Kuid kui me Forsasse jõudsime, siis ma kahetsusega nägin, et see linn polnudki nii kodune kui ma alguses arvasin. Öeldi, et Forssa on väiksem kui Tartu, et järelikult ka rohkem hubasem, aga ei olnud. Linn oli kuidagi väga laiali puistatud üle suure maa-ala ja oli raske aru saada, kus linn algab või lõppeb, aga eks see ole natuke sellest ka tingitud, et me ümbruskonda nii väga ei tundnud. Samuti jäi mul silma selline asi, et Forssas oli väga vähe noorikuid liikvel, enamasti jalutasid vanurid ringi ja meie vanuseid nägime ainult koolis. Koolimaja, kus me töötasime ja ka pärast poole niisama koosviibisime oli meie enda kooliga võrreldes ikka heal tasemel, kuigi leidus ka selliseid asju, mis jällegi meie koolis parem on. Muidugi meie kõigi jaoks on natuke tundmatu veel see, mis soomlastel juba ammu selge. Nimelt väga suur prügi koristamine ja ümbertöötlemine. Tundub lausa, et Soomes on see ikka mitu korda paremal järjel kui Eestis, aga eks Soome ole oma arenguga Eestist ees ka. Ööd ööbisime me hotellis, mis oli väga hubane ja rahulik, isegi kui all korrusel n-ö ööklubi oli. Seekordne Kiasmas käik oli natuke pettumust valmistav, sest võrreldes seekordset käiku aasta taguse käiguga, oli mindud minu arvates natuke vale teemateed. Aga siiski oli ka neid töid, mis jäid väga silma ja lausa kutsusid mitu korda tagasi vaatama. Vabaaeg Helsingi linnas pani mind järjekordselt imestama kui suur ikka suurlinnad võivad olla. Kaubanduskeskused, mis Tallinna või Tartu muudavad lausa külapoodideks, suured tänavad täis inimesi ja mitu korda rohkem sagimist kui me Eestis näha võime. Kuigi endiselt on minu lemmik asutus Helsingi linnas rongijaam. Me ei oskagi õieti seletada miks, aga see lihtsalt meeldib mulle väga. Elamusterohke käik Heurekasse oli ka väga huvitav, sest mitmed erinevad tegevused, kus saab ise kaasa lüüa ongi just need, mis kauaks meelde jäävad.
Kokkuvõtteks ütlen seda, et see reis oli iga külje pealt tore ja meeldejääv, sest sai enne eksameid aja maha võtta ning ennast koguda.

KRISTO:
Soome reis oli kõike muud kui igav, sest tegevust jätkus terveks ajaks. Kohad, kus me käisime ja „raske töö“, mis me seal tegime, oli huvitav ning mitmekülgne. Soomlased ise olid kah toredad ning võtsid nii paljudest asjadest kui võimalik aktiivselt osa.
Rühmatöö sujus peaaegu takistusteta(tänu Nisule keeleoskusele...), mistõttu teosest arusaamine ning arvamused ühtisid soomlase omadega.
Samas oli ka palju vaba aega töö kõrvalt. Ühel õhtul mängisime soomlaste vastu saalibändit, mille me küll võitsime võib-olla sellepärast, et me mängisime oma poiste meeskonnaga tüdrukute vastu. Võit küll tuli, aga mitte kergelt, kuna vastased polnud kah mitte kobad, vaid vastupidi, nad mängisid väga hästi. Nii palju siis ühisest spordiõhtust, mis polnud küll nii pikk, kui me arvastime, aga siiski huvitav.
Peale sportimise käisime me veel ühes korralikus restoranis, mida võib lugeda ühelt poolt heaks, kuid samas natukene igavaks ürituseks meie ühises kavas. Alustades heast poolest – söögid olid maitsvad ja paljusid asju ei olnud ma kunagi proovinudki ning õnneks osutusid nad ka söödavaks. Igavam pool oli see, et soome rahvustoitudest ja muudest tavadest räägiti natukene liiga palju, mitte et see nüüd mingi jama oleks, aga siiski venis pikale. Veel esines meile seal kitarrimees, mis sobis meie ühise õhtuga ideaalselt. Ühesõnaga võib ühise õhtu soomlastega korda läinuks pidada.
Muidugi oli meil ka Soomes palju vaba aega, mille me veetsime ja sisustasime oma seltskonnaga. Väike puhkus veekeskuses oli super – mullivannid, saun, basseinid. Muidugi ei olnud see midagi suurt ja võimast, kuid see, mida me oodata võisime, oli kõik olemas ning sellega võis ka rahule jääda. Ka käsime me veel Kiasmas, kus oli suur ja võimas kunstinäitus. Seal oli igasugu asju, mis kohati näisid täiesti absurdsena, kuid niisugune see kunst juba on ja võib-olla sellepärast tunduski seal mõni asi lausa vastik. Samas sai näha jälle kõiksugu veidrusi, mida ei olnud varem näinud ja teada milline näeb välja Idamaine kunst, millest küll kuigi hea mulje ei jäänud, aga siiski.... Ehk sellega saavutaski kunstnik oma eesmärgi.
Veel käisime me ühes väga huvitavas kohas nimega Heurekas, mille kohta ma ei oska muud öelda, kui seda, et seal oli huvitav, aga mis nimelt, selle teada saamiseks, tuleb ise kohale minna.
Selline see reis oli – huvitav, mitmekülgne ja kõike muud kui igav. Kahjuks peab ka ütlema, et see oli arvatavasti vähemalt minu viimane reis kuhu ma lähen koos oma klassikaaslaste või üldse kooliga seoses, sest ikkagi viimane kooliaasta, kuid Soomest ja soomlastest jäi hea mulje ja ilmselt on tore kunagi hiljem meenutada meie ühist Soome reisi.

MARIS:
6.märts algas rahulikult. Koolis olles tekkis väike ärevus.Päev sai kuidagi üle elatud. Et õhtu kiiremini kätte jõuaks, siis ajasin aeega parajaks Lea juures, vaatasin pealt, kuidas Lea endale tohututes kogustes kohvi sisse kallas. Kooli juurest väljuv väikebuss oli nõme,kuna tema spetsiaalne mingi vedrustus ajas südame pahaks nii mõnelgi.Poole teest ma "hüppasin" istme peal. Tallinnas oli meil piisavalt aega, et käia poes ning omale näksimist osta. Sadamas aeg tohutult venis, kuni selle ajani mil meid hakati laeva peale laskma ja oma kajutid kätte saime.Meie punt oli ainuke, kes suutis öösel üleval olla, muidugi paljud vajusid enne hommikut ära:D..Siinkohal tahangi öelda,et mina ja Maarja suutsime terve öö vastupidada laeva baaris mingite kuttidega juttu ajades. Väga vahva oli ja eks ikka juttu ajades läheb ka aeg kiiremini. Soome sadamas laevalt maha tulles läbisime tolli, mingi loll tolliametnik küsis mu käest, mida ma Soomes teen?(eriti loll):D Siis ma vastasin, et turi st olen,aga ta vist ei saanud aru ja lasi mind läbi.Sadamas võttis meid vastu imearmas SUUR, kollane ja parema vedrustusega buss. Teel Forssasse paljud magasid, mina kaasa arvatud.Forssas oli väga tore. Saime ujumas käia, tutvusime Forssa linnaga, õhtul käisime pidulikul õhtusöögil- seal oli väga tore. Mul oli ainult sellest väga kahju, et mu enesetunne polnud eriti hea- laeval olles külmetasin ennast ära, käisime seal ikka tähti vaatamas:DForrsass möödus aeg suhteliselt kiiresti, kuna need kaks päeva oli tegevusi täis.Viimasel päeval käisime Kiasmas, see on nagu Eestis KUMU kunstimuuseum ning käisime ka Heurekas. See viimane päev läks küll väga kiiresti ja laeva sõit Tallinnasse samuti.Üldmulje reisist oli ülihea, kui väljaarvata minu haigus, mis andis tunda ka järgnevatel päevadel. Me olime selle reisi täielikult ise ära teeninud!Väga vahva oli, soovitan soojalt 11. klassil tublid olla ja osa võtta. ;)

ALLAR N:

Selle aasta Soome reis oli väga tore igas mõttes. Laevasõit, ööbimised, ekskursioonid, hotell, soomlased - kõik oli väga hea. Kui alustada laevasõidust, siis juba seal oli väga huvitav, sest koos oma klassikaaslastega on alati igalepoole huvitav ja hea reisida. Laev väljus meil umbes südaöösel ning Forssasse, mis asub Helsingist kuskil 100 km kaugusel, jõudsime me hommikul. Esimesel päeval saime tutvuda kooliga. Soomlase vastuvõtt oli väga meeldiv. Eriti huvitav oli see, et saime käia ning olla nende koolitundides. Tunnis olles oli hea mõelda ning võrrelda, et tegelikult erinevad meie ning nende koolitunnid üpriski kõvasti. Mulle meeldis just see, et sealsed õpilased on tunnis kuidagi vabamad ning ka õpetaja olek on suhteliselt vaba. Samas aga ei riku keegi tunnis korda ega tee muid nõmedaid asju. Minule igatahes jättis soome kool väga positiivse mulje. Hiljem, pärast koolis käiku, oli võimalik minna ujuma kohalikku veeparki. See oli samuti väga hea, sest sai istuda mullivannis ning käia saunas. Õhtul aga oli kogu meie grupp kutsutud ühisele õhtusöögile koos soomlastega. Seegi oli väga meeldiv. Huvitav oli see, et sai proovida osasid soome toite, mida ennem söönud ei olnud. Järgmisel päeval oli esimene asi hotelli hommikusöök. Pärast seda toimus eestlaste ning soomlaste ühine seminar, mille käigus tegime soomlastega ühist tööd, mis sujus väga kenasti ning hõlpsalt. Pärast lõunasööki oli veel väikene töö seoses järgmise päeva käiguga Kiasmasse. Kolmandal päeval käisime Helsingis, kus oli ka vaba aega. Külastasime ka Kiasmat ning Heurekat. Nendest kahest meeldis mulle väga käik Heurekasse, kuna seal ma ennem käinud ei olnud. Heureka oli väga põnev sellepärast, et seal sai väga palju asju ise teha ning proovida. Pärast Heurekas käiku istusime rongi peale ning sõitsime tagasi Helsingi kesklinna. Helsingi kesklinnas oli veel natukene vaba aega. See aeg sai sisustatud erinevates poodides käimisega. Varsti pärast seda väljuski meil laev Talinna. Kokkuvõtteks võib öelda, et minule meeldis see reis väga ning sellest on ainult positiivsed muljed. Kõik oli väga hästi korraldatud ning mina ei oskaks ühtegi halba sõna öelda mitte millegi kohta.

KALMER:
Reisikirjade kirjutamine ei tule mul just väga ehtsalt välja, aga ma siiski proovin. Reis oli väga super lahe. J Sellest vist ei piisa! No, ma alustasin ka lõpust. Aga algusest siis. Oli see siis teisipäeva õhtu, kui me läksime laevale. See öö laevas oli päris lahe. Tänu sellele lahedale ööle, oli järgmine päev koolis suhteliselt raske. Aga koolis sai vaadatud nii Shakespeari, kui õppitud prantsus keelt. Mis mind imestama pani, oli Soome noorte vähene inglise (ja ka prantsuse) keele oskus. See tuli eriti hästi välja ka siis, kui tegime pojektitööd. Samuti sai söödud Soome koolitoitu, mis oli mage. Meie snitsel on ikka kõige parem. Huvitav oli ka ekskursioon linna peal. Tegelt sellest exursioonist sai mulle selgeks, et tegelt on väljas pool Helsingit elu ikka suhteliselt igav ja hall. Nagu on Tallinnaga. Huvitav oli ka õhtusöök. Kuna jah, uni oli suht silmas, oli seda raske jälgida. Aga unid sa hotellis. Hotellielu oli lahe. Istu, vaata MTV’d, söö krõpsu, käi vannis, joo .... Lordi Colat. Aga vastik on see, et osad inimesed elasid seda hotellielu liiga valjult ja hoolimatult. Sai käidud ka Forssa „Auras”, mis oli silmnähtavalt kehvem meie omast.
Järgmine päev, kui oli juba parem olla, sai koolis tehtud natuke tööd, natuke sai suheldud soomlastega, natuke sai maängitud saalihokkit ja natuke ka niisama nalja. Rahulik päev oli. Õhtul sai nauditud veel viimast korda hotellielu. Seda hakkab ilmselt kõige rohkem igatsema.
Viimane päev. Nuuks! Aga kõik head asjad saavad ikka ühel hetkel otsa või läbi. Käisime siis Soome uuemat kunsti vaatamas. Kohati oli see igav. See kunst ma mõtlen. Lootsin midagi ägedamat. Siis sai mindud Heurekasse. Teel sinna juhtus minuga huvitav vahejuhtum. Nimelt olin ma õnnelik, et keegi mulle ei helista, ega sõnumineeri. Aga äkki hakkab telefon helisema. Hansapank oli mu ülesleidnud. Nii ma siis kuulasin nende pakkumist. Ja kui ära kuulatud, siis ütlesin uhkel:” Ma olen hetkel Helsingis, aga kui Eestisse jõuan mõtlen teie pakumise peale.” Lahe. Heureka juures jätsime soomlastega hüvasti. Heureka oli ka põnev ja äge. Ja siis hakkas kodu tee. Nuuks! Kodutee oli tuttav ja segased tunded valdasid mind, kui nägin lähenemas Tallinna tulesid. Kas olla rõõmus, et oled kodus, või olla kurb, et hotellielu ei saa enam nautida. JL Aga nalja sai ja lõbus oli, nii, et aitäh õpetaja selle vaheldus rikka kogemuse eest. See kulus ära, just nüüd enne eksameid.

LAURA M:

Soomes käik oli minu arvates väga tore ja huvitav. Oli võimalik külastada linna, kus varem ei olnud käinud. Soome tüdrukud olid väga sõbralikud ja seltsivad. Projektitöö oli ka päris huvitav ning seda tuli teha koos soomlasega, mis õnnestus enda arvates üsna hästi. Arvatavasti ei olnud kellelgi seal igav, sest tegevust oli kogu aeg. Soome söök ei meeldinud mulle eriti üldse, sest paljud asjad olid väga harjumatud. Nende kartulipudru oli väga imelik ja samuti salatitel oli mingi eriline maitse juures, mis tekitas ebameeldivust. Hästi nõme on ka see, et neil puudub leib, et pakuti ainult krõbileiba. Soomlased söövad kindlasti palju rohkem rasvast toitu kui eestlased ning nende söögikorrad on ka üsna tihedad. Minule meeldis väga ka see hotell, kus me ööbisime, sest see oli suhteliselt kodune, väga korralik ning puhas. Seal oli väga hea magada. Kindlasti võiks öelda, et laevas ööbimine oli ebameeldiv, sest kogu aeg oli mingi müra ja kära. Tulevikus võiks kindlasti veel selliste projektidega tegeleda, sest tänu sellele saab ennast rohkem arendada ja samuti ka leiab uusi tuttavaid. Väga huvitav oli Helsingis see teaduse koht. Seal oli nii palju huvitavat, et oleks isegi kauem tahtnud olla. Alguses kõik mõtlesid, et mingi jama teadusevärk hakkab, kuid kui kohale jõudsime ,ei olnud kellelgi enam igav. Kiasma oli ka väga omapärane ning suuresti sarnanev Kumule. Oli huvitav näha erinevas stiilis maale, kuid need ei olnud muidugi ainukesed asjad seal. Seal leidus ka igasuguseid häält tegevaid vanu asju. Seal pidi samuti soomlasega natukene koostööd tegema, mis kujunes meeldivalt. Soomlased on kindlasti palju sõbralikumad ja seltsivamad kui eestlased. Väga ebamugav oli ka see, et kõik asjad on Soomes nii kallid, et ikka on see komme, et arvutada ostetud asjad Eesti rahasse, ning kui pärast mõelda, siis tekib küll ahastus. See euro on ikka nõme raha ja ei tahaks üldse, et see ka Eestisse tuleks.

Auli Jämsänen soome kunstist

2007-02-18T10:55:00.000+02:00

15.2 esines 12.b klassi soome kultuuri tunnis kunstiajaloo doktor Auli Jämsänen, kes pidas Tartus loenguid seoses kunstikuu disaininädalaga. Lektor rääkis soome klassikalise kunsti olulisematest kunstnikest ja näitas slaididel kunstitööde reprosid.

Allar Nisu:
15. veebruaril käis meil külas soomlane, kelle nimi oli Auli Jämsänen. Auli on kunstiuurija ning seoses kunstikuuga peab ta siin Tartus loenguid. Pärit on Auli Kesk-Soomest, kus ta elab praegugi. Auli rääkis meile kuulsamatest soome maalidest ning näitas neid slaidiaparaadiga. Ta liikus vanemast kunstist ettepoole. Auli oskas väga hästi iga maali juures seletada ning kunstist teadis ta väga palju. Samuti rääkis ta ka soome maalijate elust ning nende ajaloost. Eesti keelt ta ei osanud ning seetõttu pidas ta loengu soome keeles. Mina isiklikult kõigest aru ei saanud, sest tema jutus oli palju sõnu, mida ma ei teadnud, kuid osadest asjadest sain aru küll. Loeng ise oli päris huvitav, sest sai teada palju asju, mida varem ei teadnud, samuti sai näha palju asju, mida varem näinud ei olnud. Arvan ka, et kui loeng oleks olnud eesti keeles, siis oleks see veel huvitavam olnud, sest sel juhul oleks kõigest aru saanud. Loodan ka, et selliseid külalisi tuleb meie tundi veel.

Silver Priimäe:
Neljapäeval käis meil külas üks Soome kuulus kunstiuurija – Auli Jämsänen. Ta rääkis palju huvitavat Soome kunstist ja selle maa kuulsatest kunstnikest. Samuti näitas ta seina peal slaide, mis tegi tema soome keelest arusaamise lihtsamaks ja see pakkus ka rohkem huvi. A. Jämsänen näitas ka meile tuttavat maali „Kalevalast”. Minu arvates on Soome ja Eesti kunstis palju ühist. Eriti palju on sümbolismi, mis on mõlemale riigile omane. Väga huvitav oli kuulata tema juttu ning samas praktiseerida oma soome keelt ja teada saada palju uut ja huvitavat Soome kunsti kohta.

Forssa õpetaja Piia - eTwinning-õpetaja!

2007-02-05T21:08:00.000+02:00

EDU - Kuukauden opettaja

Meie võit

2006-12-30T11:58:00.000+02:00

Reedel, 15. detsembril 2006 toimus Tallinnas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse info- ja konverentsisaalis seminar "Rahvusvaheline koostöö Eesti koolis", kus eTwinning projektitööga seotud õpetajad jagasid koostööprojektide käigus saadud kogemusi.
Seminarile järgnes auhinnatseremoonia, kus Tiigrihüppe SA autasustas Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning programmi parimaid internetipõhiseid partnerlusprojekte, milles osalevad Eesti õpetajad ja õpilased. Seminaril osalejaid tervitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar.

Sihtasutuse korraldatud konkursile esitatud projektidest tunnustati kümmet parimat.
Esikoha pälvis Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ja Forssan Yhteislyseo partnerlusprojekt “Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil”. Õpetaja Helja Kirber.

Teist kohta jagasid kaks koostööprojekti, neist ühes osalevad Väätsa Põhikooli (õpetaja Anneli Tumanski) õpilased koos Itaalia lastega jateises Pärnu Vanalinna Põhikooli (õpetaja Tuuli Koitjärv) õpilased ja nende partnerid Leedust. Ka kolmanda koha väärilisi koostööprojekte oli kaks - partnerlusprojekt Kiili Gümnaasiumi (õpetaja Külli Kaasik) jaItaalia kooli vahel ning teine Lauka Põhikooli (õpetaja Siret Lahemaa), Kreeka ja Hispaania koolilaste partnerlusprojekt. Kümne parima projekti hulka jõudsid veel eTwinning projektid, milles osalevad Pärnu Kuninga Tänava Põhikool (õpetaja Maarika Hoolma), Pärnu Koidula Gümnaasium (õpetajad Tiiu Leibur ja Tiiu Vendel), Lasnamäe Lasteaed-Algkooli (õpetaja Terje Zimmermann) ning Sõmeru Põhikool (õpetajaTiina Erala) ning Pärnumaa Kutsehariduskeskus (õpetaja Sirje Tamm ja VarjeTipp).

Vaata lähemalt rahvuslikult lehelt.

Esikoha saavutanud projektis osalenud Forseliuse Gümnaasiumi õpilased said Tiigrihüppelt reisi Helsingisse Heureka keskusesse ning nende õpetajaHelja Kirber osaleb sõpruskoolide programmi rahvusvahelisel koolitusel. Rahvusvahelisel koolitusel saavad osaleda ka õpetajad, kelle projektid saavutasid teise ja kolmanda koha. Teised õpetajad, kelle projekt jõudis kümne parima hulka, said auhindadeks digifotoaparaadid.

Vaata pilte programmi ajaveebist.

Soome jõulutoitudest

2006-12-14T19:47:00.000+02:00

Läheneva jõuluaja puhul tutvustas Soome Instituudi praktikant Elina Pekkarinen 14. detsembril 12.b klassile Soome jõulutoite ja -kombeid.

Vaata ka http://www.suomalainenjoulu.fi/
Kuula www.jouluradio.fi

KADRI:
Käis külas üks soomlanna nimega Elina, ta rääkis meile natukene endast ning jõulutoitudest Soomes. Kuigi me oleme naaberriigid, on väga palju erinevusi, kuid muidugi ka sarnasusi oli. Ma sain aru, et soomlased panevad väga suurt rõhku jõulude ajal söögile, kuid ega meie ka siin Eestis ju sööme päris palju jõulude ajal. Kõige naljakam tundus see, et jõululaupäeva hommikul soomlased kindlasti söövad riisiputru, sest muidu pole need ikka õiged jõulud. Minu arust küll on riisipuder üsna jälk asi. Kummalised toidud olid ka need igasugused vormiroad, kuid eks igal maal ole omad iseärasused. Kuid ega ei ole ainult erinevusi meie toidulauaga, nad söövad samuti kõrvitsasalatit ja liha. Meie erinevus vist on see, et meil on õhtusöögi algul laud lookas, kuid Soomes on jõuluõhtusöök selline mitmekäiguline. Tegelikult isegi tahaks ühed jõulud veeta Soomes, et näha oma silmaga neid jõulueelseid ettevalmistusi ja söögitegemis saginaid.Ta oleks võinud midagi jõulutoitu ka maitsa tuua, kuid tore seegi, et ta meile üldse külla tuli ja rääkis.

Soome filmidest

2006-12-14T19:40:00.000+02:00

12. detsembril rääkis 12.b klassi tunnis Soome filmidest Kasperi Hasala.

ELIS kirjutas tunnist:
Meid külastas Kasperi, kes on pärit Soomest, kuid nüüd elab juba mõnda aega Tartus. Ta on abielus ja töötab Soome Ingeri seltsis kodulehe spetsialistina ning õpetab ka soome keelt. Kasperi rääkis Soome filmi ajaloost ning näitas ka paari filmiklippi. Ta tutvustas soome reźissööre. Kõige kuulsaimaks neist (ka Euroopas) võib nimetada Aki Kaurismäkit. Kaurismäki on teinud ka mitmeid Euroopa filme ning teda hinnatakse tema omapärase stiili pärast. Ära olid mainitud ka Timo Koivusalo, kes on reźissöör ning produtsent, ja Olli Saarela, kes on samuti reźissöör. Räägiti veel ka Aku Louhimust, kes on teinud filmi „Paha maa“, ning Aleksi Mäkelast, kelle spetsialiteediks olid detektiivifilmid. Vaatasime filmiklippe ka filmidest „Luurerühm“ ( „Rukajärven tie“) ja "Paha maa". . Soome filmitööstusest jäi meelde nii palju, et 1960-1970 oli Soome filmitööstuses suur langus (kinodes ei käidud enam), kuna kõigisse kodudesse oli jõudnud telekas. Pärast videomaki leiutamist 1980. aastal hakkas aga kino menukus jällegi tõusma. Ning praegusel ajal on Soome kinodes enim vaadatute seas ka alati Soome enda tehtud filmid ( 10 filmi seas umbes 2).
Kasperi tegi tunni väga huvitavaks ning väga hea oli see, et näidati ka filmiklippe. Sest nüüd on teada, mida filmid endast kujutavad. Ja vaatamine tekitas ka rohkelt uudishimu Soome filmide vastu.

MARION:
12.12.06 käis meie klassile Soome kultuuri tunnis rääkimas Soome filmidest Kasperi. Ta elab Tartus ja on olnud siin Soome Instituudis praktikal. Kasperi rääkis meile, kuidas Soomes hakati filmidega tegelema ja kuhuni on nende tegevus tänapäeval jõudnud. Niisis sai meie klass teada, et filmide tegemine ja kino olid Soomes populaarsed kuuekümnendate aastateni. Siis hakati kasutama televiisoreid ja kadus kinos käimine. Kaheksakümnendate lõpus tulid soome videod ja videomakid. Üheksakümnendatel tehti Soomes juba uusi häid filme, mida hakati taas kinos vaatamas käima, kuigi kino oli ja on ka praegu kallis lõbu. Soome enda filmid olid ja on väga populaarsed. Edasi rääkis Kasperi meile kuulsamatest soome režissööridest, kes on filme teinud tänapäevani.

Neid on palju:
Aki Kaurismäki (1957) - „Mees ilma minevikuta”(2002); „Äärelinna tuled”(2006),
Timo Koivusalo (1963) - „Kulkuri ja joutsen”(1999); „Rentun ruusu”(2000); „Sibelius”(2003); „Kaksipäisen kotkan varjossa”(uus soome muusikal 2006),
Olli Saarela (1965) - „Luulerühm”(1999); „Rölli metsavaim”(2001),
Aku Louhimies (1968) - „Kuuvalged”(2003); „Levottomat”(2000); „Paha maa”(2005); „Jäine linn”(2006); „Lahti kistud mees”(2006),
Aleksi Mäkelä (1969)- detektiiv- ja märulifilmid- „Matti”(2006); „Häijyt”(1999).
Hiljuti oli võimalik vaadata Eesti kinodes ka Soome esimest kung-fu filmi „Jade Soturi”

Lõpetuseks näitas ta meile katkendeid paarist filmist „Paha maa/Frozen land” ja „Luurerühm/Rukajärven tie”. Esimene oli suhteliselt hullumeelne ja teine väga hästi tehtud sõjafilm. Külaskäik kujunes väga huvitavaks.

Kultuurierinevused soomlase pilgu läbi

2006-12-02T17:33:00.000+02:00

Teisipäeval, 28.11 vestles 12.b klassi õpilastega Tartu Ülikooli soome keele ja kultuuri erakorraline lektor Juha-Matti Aronen, kes rääkis kultuurierinevustest soomlase pilgu läbi.

Õpilased kirjutasid tunnist järgmist -

ARTUR:
Juha-Matti Aronen juhtis meie tähelepanu liikluse erinevusele Soomes, kus liiklus pidi rahulikum olema kui Eestis. Põhjus on selles, et soomlased on rohkem seaduskuulekamad kui eestlased. Eesti ja soome kultuur on pigem täiesti erinevad kui sarnased esineja arvates. Soomlased on keskkonnasõbralikumad kui eestlased, nad sorteerivad prügi jne. Soomes on isegi minimaalsed toetused riigi poolt näiteks inimesele, kes pole töötanud, Jussi sõnul sellised, et „elab ära”. Soomes on astmeline tulumaks, mis kerkib kuni 54%-ni, see tagab riigi suure kapitali. Jussi sõnul saaks Eesti ülbitsevate ärimeeste taolised Soomes tappa oma isekuse, rahaga kelkimise ja eputamise eest. Kirik on soomlaste suur mõjutaja.
Kõike seda ja palju muudki huvitavat sai teada Juha-Matti Aroneni jutust. Ma arvan, et on hea, et meie soome kultuuri tunnis käivad sellised külalised, sest õpetlik on kuulda soomlaste eluviisist, käitumisest jne – ühesõnaga kultuurist. Jussi oli väga hea esineja, sest seletas kõike väga hästi.

TAURI:
Eesti ja Soome liikluskultuuri erinevused – Eesti on üks ja Soome teine äärmus. Esile tuleb jälle see väide, et soomlased on rohkem seaduskuulekamad igas asjas – liikluses, keskkonnahoius jne. Keskkonnaprobleemidega seoses tuli jutuks, et soomlased muretsevad selle pärast rohkem aga Eestis on märgata ilminguid, et me areneme samas suunas.
Soome toetused riigi poolt on humaansemad kui Eesti omad. Astmelise tulumaksu kõrgeim % on 54! Soome ja Eesti alkoholitarbimine on suhteliselt võrdne. Jussi arvates tuleneb soomlaste seaduskuulekus osaliselt kirikust???
Soomlaste jaoks ei ole ebaviisakas võõra ja vanema inimese mitteteietamine. Eestlaste viisakus läheb mõnikord üle piiri. Soomlased on avatumad kui eestlased, sellest tulenebki näiteks soomlaste kõva häälega rääkimine. Soomlaste suhe Venemaaga on kaugem kui eestlastel. Need olid mõtted näited sellest, mida esineja meile rääkis.
See vestlus oli igati tore ja hariv, eriti nüüd, kui meil oli käinud eestlane Soome elust rääkimas. Nüüd siis kuulsime Soome ja Eesti kultuurierinevustest soomlase käest.

Kultuurierinevused eestlase pilgu läbi

2006-11-23T15:31:00.000+02:00

21. novembril rääkis 12.b klassi soome kultuuri ja maatundmise tunnis Soome ja Eesti kultuurierinevustest Soome Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretär Järvi Lipasti.
Õpilased kirjutavad tunnist -

KRISTO:
Jutt oli suhteliselt huvitav ja mitmekülgne, sest teemad olid seotud tänapäeva probleemidega. Võrreldi Soome ja Eesti kombeid, mis pöörati halva asja korral nalja poole. Räägiti alkoholi tarbimisest, kehakaalust, varastamisest jmt. Esineja rääkis ka oma kogemustest ja elamustest seoses Soomega, mis paistsid väga positiivsed tema vaatenurgast, kuid loomulikult nii võib see ka olla. Lihtsalt meie kultuuride vahel on mõningaid erinevusi, mis võivad vastukajasid tekitada. Kuigi esineja oli eestlane, võis siiski aru saada, et ta ei pooldanud liialt kumbagi kultuuri. Tema jaoks olid kultuurid küll erinevad, kuid siiski ta teab ja mõistab mõlemate kombeid ning aktsepteerib neid. Esineja oli väga meeldiv oma kõne ja meeleolu poolest. Enamasti peavad ikka inimesed ennast ühest või teisest inimesest paremaks, kuid tema seda kindlasti ei teinud – jäi täiesti neutraalseks. Üldiselt oli väga huvitav jutt, millest kindlasti üks tähtis osa oli esineja esinemis- ja suhtlemisoskus.

ALLAR K:
Soome kultuuri tunnis räägiti Eesti ja Soome kultuurierinevustest. Esineja tõi väga häid näiteid mõlemalt poolt. Esinemine oli hea, teema oli huvitav ja meeldiv. See, et eestlane on varas ja soomlane on paks, oli naljakas teema. Sai ka natukene nalja. Teemad olid väga huvitavad ning ei olnud igavad. Esineja tundis klassi ees ennast mugavalt ja vabalt. Ning ta jutust tuli välja, et soomlastel on väga naljakad või imelikud kombed-reeglid, kuid eks soomlased vaatavad eestlasi samuti nii. Väike ebavõrdsus on tõesti parem kui võrdsus. Minu arvates oli Järvi Lipasti üks paremaid esinejaid, kes tundides käinud, sest teemad olid väga naljakad ning mõnusad.

REVO:
Jutt oli huvitav, sest esineja rääkis suhteliselt päevakajalistest teemadest. Ei räägitud mingist ajaloost, mis on küll tähtis, kuid pole eriti huvitav kuulata. Vestleja lisas oma juttu ka nalju ja põnevaid seikasid oma elust. Ei tekkinud tunnet, et tahaks magama jääda või üldse lahkuda. Jutt oli väga huvitav ja mitmekesine, haaras mitmeid teemasid. Vestleja oli väga vaba suhtleja ning tundis ennast väga vabalt meile esinedes. Jutt ei olnud „pähe tuubitud”, vaid tuli vabalt lihtsalt esinemise käigus (vähemalt nii tundus) ja minu arvates ongi nii just parem ja huvitavam. Tõi väga kohaseid ja häid, samuti ka naljakaid näiteid. Jäin selle esinemisega väga rahule, mulle meeldis väga, kuna oli teistest kuidagi erinev, kodusem ja huvitavam. Erinevalt paljudest teistest külalistest kuulasin ma teda huviga, et mis ta järgmisena ütleb, mitte et millal juba tund läbi saab.

LAURA:
Soome Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretär Järvi Lipasti käis meile rääkimas Soome ja Eesti kultuurierinevustest. Tunni alguses tundus tema jutt suhteliselt igav ja üksluine, kuid kuskil poole peal läks asi huvitavaks ära. Sellist kuiva teooriat ongi igav kuulata, aga isiklike kogemuste põhjal räägitud jutt on ikka naljakam. Ja nalja oli tema jutus päris palju.
Mina elasin ka suvel mõnda aega Soomes, aga nii täpselt ma neid erinevusi ei näinud muidugi. Tänavatel liikudes mehed küll tõesti naistele uksi lahti ei teinud ja inimesi jälgides oli suhteliselt tavaline vaatepilt ka see, et naine tassis kotte ja mees kõndis, käed taskus. Muidugi oli ka erandeid. Need soomlased, kellaga mina seal suhtlesin, olid küll viisakad. Tõid mulle poest jäätist, viisid mind igale poole ja üks õhtu ühe soome perekonna juures „basseinipeol“ olles kallas mingisugune onu kohe mu klaasi täis, kui see juhtus tühjaks saama. Isegi kui ma üritasin talle selgeks teha, et ma enam ei taha, kallas ta ikkagi. Ei teagi, kas see oli siis mingisugune erandlik soomlane, et naistele juua kallas, või olid tal muud mõttes peas...

Projektipäev Tallinnas - 18.10

2006-10-14T16:11:00.000+03:00

Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil/
Naapureiden taide ja kirjallisuus 2000-luvulla

TFG ja Forssa Lütseumi õpilased jõudsid projekti käigus esimese kohtumiseni. Septembri-oktoobrikuu jooksul on õpilased teinud erinevaid eesti klassikalise kunstiga seotud töid ja pannud need üles meie ühisesse veebiajakirja Virtuaalkass Felix.
Kohtumine toimus 18. oktoobris Tallinnas. Käidi KUMUs, kus saadi osa haridusprogrammist "Vähe süüa, palju külmetada", mis andis ülevaate kunstniku Konrad Mägi elust ja loomingust. Seejärel uurisid töörühmad "oma" kunstniku töid ja vaadati iseseisvalt KUMUs ringi.
Pärastlõunal oli suurepärane võimalus käia Soome Suursaatkonnas, kus saatkonna tööst rääkis ja põnevat maja tutvustas pressi- ja kultuurinõunik Ilmi Villacís .

Forssa Lütseumi õpetaja Piia Leppä pildid projektipäevast. Rohkem fotosid Forssa Lütseumi pildigaleriis.

KUMU ja Lea (Marise foto)

12.b klassi õpilased jagavad järgnevalt oma muljeid sellest päevast ja projektitööst üleüldse.

LIIS:
Tallinnas käik oli päris tore. Muidugi ilm oleks võinud hommikupoole parem olla, kuid õnneks tuli päeva peale päike välja.J Käisime Kumus, kus saime kokku soomlastega, kahjuks oma soomlasega juttu rääkida ei saanud, kuna mina tegin asjaolude pärast tööd teiste kunstniku kohta. Pärast kodus soomlane küsis minu käest, et miks me koos ei teinud tööd. Pärast sai käidud Soome saatkonnas, kus jäi ringkäik poolikuks, kuna tähtis inimene oli majas. Soomlastega oleks tahtnud rohkem juttu rääkida, aga eks teinekord on jälle võimalus. Kunstniku kohta oli huvitav tööd teha. Jagasime Heddyga ülesanded pooleks, sest koolis antakse palju õppida ja aega lihtsalt ei jätku. Kõige raskem oli kunsti ja kirjanduse suhete kohta ülesannet teha, sest materjali oli väga vähe. Selliseid asju võiks veelgi olla, sest see on hariv ning polnud paha ka see, et üks tund oli vähem ning sai tööd teha kodus.

Lea, Allar ja Kristi räägivad Konrad Mäest (Marise foto)

KRISTI:

Mõni nädal tööd ja preemiaks Tallinnas käik. Projekti töö tegemine polnudki nii tüütu, kui alguses tundus. Kõik asjad said tehtud. Siis tuli Tallinna reis. Alguses ootasin kohtumist sommidega, aga lõpuks tüütas ootamine ära ja tekkis hoopis hirm, et äkki on nad tüütud või sellised imelikud või väga eemalehoidvad. Aga kõik laabus. Soomlane oli suhteliselt jutukas ja meeldiv :) Veidike kurb on küll see, et kõigil põhjamaarahvastel on suhtluskartusrefleks, nad on kinnised ja hoiavad eemale. KUMU-s siis jätkasime projektiga ja ajasime juttu. Tutvusime kunstnikega, kahjuks osasid kunstnikke polnudki üldse väljas. Natuke imelik oli, et uute inimestega tutvusime KUMU-s, sest seal oli suht raske leida ühist teemat ja mitut asja korraga teha.
Järgmiseks pidime Soome Saatkonda minema, kuid see lükkus natuke edasi. Mis muidugi valmistas nii meelehärmi kui ka heameelt, sest sai sööma minna :) Kust võis inimesi leida - enamus oli muidugi Mäcks. Tallinna Mäcksi teenindus annab väga soovida, kui küsid burgerit, pakutakse sulle hoopis jäätist, teenindus on aeglane ja kehv. Tartu töötajad on minu meelest poole tublimad :).
Lõpuks saime siis saatkonda. Meiega tegeles väga meeldiv naisterahvas, kes rääkis meile saatkonna tööst ja tegemistest. Kahjuks me kõike ei näinudki, sest suursaadikul oli Prantsuse saadik külas ja nähtavasti sattusid nad jutulainele ja meie jäime kohtumisest ilma. Hea oli see, et meid kutsuti tagasi :).
Soomlased pidid laevale tõttama ja selleks korraks oligi nn reis läbi.

MAARJA: Meie otsustasime oma projektikaaslasega teha oma kunstniku kohta tööd eraldi, sest nii oli igati mugavam. Õnneks olid tööd antud osade kaupa ja seega ei tekkinud ka probleemi, et ei ole üldse aega ega viitsimist asju ära teha. Iga kord, kui mu töö ära avaldati, siis vaatasin ka teiste töid. Seeläbi sain ka teistest kunstnikest rohkem teada. Tegelikult oli see tegevus mulle huvitav, sest ega ma eriti enne seda nende kunstnikega eriti kursis ei olnud. Muidugi kõige paremini õppisin tundma oma skulptorit ja sain palju tema eluloost teada. Seega igati hariv tegevus. Tänu sellele, et tegime projektikaaslasega eraldi, sain ma ka mitmekülgsemalt oma kunstniku kohta infot, sest alati vaatasin ka tema tehtu üle. Sellist sorti väikesed tegevused on vähemalt minu jaoks küllaltki huvitavad. :)

ALLAR K: Projekt üldiselt oli päris hea. Suhtlemine ja materjalidega töötamine oli ka omamoodi huvitav. KUMU ja saatkond tundusid päris toredad, nii kaua kui me seal aega veetsime. Saatkonaas oleks tahtnud muidugi kauem olla. Kunstniku seoses, kelle kohta tööd tegime, saime palju huvitavat teada ning tal olid väga atraktiivsed maalid. Selliseid projekte võiks isegi rohkem olla, sest need on huvitavad ning avardavad silmaringi.

MARION: Tegelikult oli päris vahva. Sai vaheldust ja näha palju imepärast. Kumus käies jäi üks maal silma, mis kohe väga-väga meeldis. See oli sinakas-roosade toonidega ja nimeks oli mingi laht. Need Konrad Mäega seoses ülesanded olid natuke lapsikud mu meelest, neid võiks teha 8-10 klassi lastele, oleks võinud ikka midagi põnevamat meile välja mõelda, kui juba tegemiseks läks. See ka ei meeldinud, et põrandal pidi istuma. Soomlased olid lahedad, natuke vaiksed vaid. Meie leidsime oma soomlasega enda kunstniku maalid ilusti üles, suht kohutavalt koledad olid. Seal Soome saatkonnas käik oli ka suhteliselt põnev, ilus maja, väga kena naine oli see, kes meile seal väikese ülevaate andis, väga kahju muidugi, et see koosolek poole üritusest ära rikkus, mis seal oli, kuid naine, kes meiega tegeles, oli väga tubli.Kindlasti oli tal piinlik, et selline asi juhtus, kuid sellegipoolest suutis ta meile seal käigu põnevaks teha. Nüüd siis jamad, kaks neid ainult on, esiteks see, et pidi pidevalt ootama ja ootama, teiseks mu oma viga - panin valed jalanõud, munakivide vahel käia vanalinnas tikkontstega pole justkõige toredam, aga no need saapad olid ilmtingimata vajalikud muidu edasisteks tegudeks.

Hendrik, Allar, Brit, Silver ja Maris - selja taga vaade Tallinnale peaaegu nagu Soome saatkonna aknast (foto Marise fotoaparaadi abil :))

SILVER:
Sellised käigud on huvitavad, nagu oli viimane Tallinnas käik koos soomlastega. Selliseid kohtumisi ja käike võiks kindlasti teha veel ja veel :D Kindlasti tahaks seal Soome Suursaatkonnas veel kord käia, kuna see jäi liiga lühikeseks kohtumiseks. Sellised käimised on väga mõnusad, sest saad targemaks ning samal ajal ka lõõgastud ja puhkad (koolist). Eks kunagi tuleb see suhtluse julgus ka. Aga see tagasihoidlikkus välismaalaste ees on meil raudselt geenides:D

KADI: Minule tegelikult see projekt väga meeldis, kunstiülesandeid ei olnud üldsegi mitte raske teha, vastupidi, midagi kontimurdvat polnud ja aega see samuti eriti palju ei võtnud. Ülesanded laiendasid siiski ka isegi minu silmaringi kunsti ja kunstnike poole pealt. Tore oli ka see, et projekti olid kaasatud soomlased, see lisas asjale natuke vürtsi. Kahjuks ise ei käinud Tallinnas, kuid minu arvates võiks selliseid projekte edaspidigi teha.

KARIN: Tore oli! Probleeme erilisi polnud, kuigi Wiiraltit oli raske kirjandusega seostada. Mitte et materjali vähe oleks olnud, kuid ma ei leidnud tükk aega ühtki tööd, mis oleks tema tehtud kirjandusse. Muidu oli huvitav!!! =) Selliseid projekte tasub kindlasti veel teha, see annab toredaid kogemusi.

LAURA M: Projekt soomlastega oli minu arust päris tore kogemus. Kindlasti võiks kunagi sellist asja korrata. Materjali projekti kohta oli üpriski lihtne üles leida, kuid soomlased oleks võinud ka natukene rohkem teha:P. Tallinnas oleks võinud ka veidi kauem olla, siis oleks saanud veits rohkem nendega suhelda. Üldkokkuvõttes oli tore ja halba ei ole nagu midagi öelda. Soomlased on üpris toredad inimesed, vähemalt need, kes Tallinnas meiega olid:)

ELIS: Soome projektiga tegelemine oli huvitav. Kumu oli palju suurem ,kui ma olinarvanud. Ja Kumule tiiru peale tegemiseks võttis ikka palju aega ning paar korda oli tunne, et oleme ära eksinud. Ülesanded oli huvitavad ja õnneks ka mitte rasked. Oli äge ka soomlastega suhelda. Kahju, et Soome saatkonnas ei saanud oma ringkäiku teha. Aga eks seda teinekord.

KADRI: Kunstiülesannete tegemine ei olnud iseenesest üldse raske. Materjali ka leidus kunstniku kohta üpris palju. Kõige raskem ülesanne oli ehk "kunst ja kirjandus", kuna tuli leida häid seoseid. Tallinnas käik isegi meeldis, soomlased olid ka normaalsed. Arvasin algul, et on teistsugusemad. Soome saatkonnas oleks muidugi võinud teistmoodi minna, aga ootame järgmist korda. Võiks olla rohkem selliseid ülesandeid, mida saame kodus teha ja selle eest ka jääb mõni tund olla, sest koolipäevad on meil rasked.

ARTUR: Ühisprojekt soomlastega aitas silmaringi avardamisele suuresti kaasa. Seda just mitmete kunstnikkude loominguid vaadates ja Konrad Mäe elulugu kuuldes ja teoseid nähes. Soome suursaatkond oli minu suureks hämmastuseks võimsam, kui oleksin ette osanud arvata. Hoonete uudistamine jäi seekord küll napiks, aga lootust on järgmise korra peale. Selline suur ja tähtis asutus jättis hea mulje. Kunstimuuseum seevastu tekitas harmooniat ja head meeleolu, vähemalt I korrus, kus olid klassikalised maalingud maastikust või millestki muust. Järgnevad korrused KUMU-s muutusid järjest süngemaks ja labasemaks ning see tekitas mingil moel vastikustunde. Vaimsete häirete inimeste fotodes ja maalingutes ei näe mina just erilist kunsti, nagu seda oli viimane korrus täis. Klassikaline kunst mõjus seevastu hästi.

BRIT: Tallinna reis ja kohtumine soomlastega kohtumine kujunesid välja päris huvitavad! Minu soomlane oli päris jutukas ja oskas inglise keelt hästi, niiet ei tekkinud suhtlemisprobleeme.. KUMUs antud ülesanded said ilusti lahendatud. Tore oli see lahendus, et me pidime ise materjali Mäe kohta kokku panema. Kui me oleks lihtsalt kuulanud ühe tädi juttu, siis oleks kõvasti igavam olnud. Mõnes mõttes ma aga KUMUs tegelikult pettusin - olles käinud Kiasmas, ootasin ma enamat. KUMUs küll oli šhokeerivaid ja huvitavaid eksponaate, kuid ei midagi võrdväärset Kiasmaga. Klassikalise kunsti korrus meeldis mulle aga küll väga. Ka Soome Saatkond oli huvitav. Mitte niivõrd jutt, aga just maja - hästi ilus ja omapärane. Kahju, et meie külastus nii lühikeseks jäi seal. Tagasisõit oli ka väga lõbus.. Nimelt sai koos klassikaaslastega tarka juttu räägitud ja maailma probleeme lahendatud :P :)

HEDDY::
Tallinnas käik meeldis. Kumus oli lahe, kuigi vahepeal muutus igavaks. Oli palju maale, mida vaadata ja eriti meeldis viimane korrus, kus olid poodides müüdavad pakendid, aga nende nimi oli ära muudetud. Naljakas oli neid lugeda. See, kui Konrad Mäe tehtud pilte pidime iseloomustama, oli ka päris põnev. Järgnevalt saime vaba aega soomlasega ringi Kumus vaadata. Suhteliselt hästi läks ka see, kuigi vähe sai räägitud. Käisime ka Soome saatkonnas, kus nägime sealset sauna, kuid saatkonna koosolekutuba jäi nägemata, kuna aega jäi väheks. Miinuseks võib-olla oligi ainult hommikune ilm, aga see muutus ka päeval päikesepaisteliseks. Nii et ainult positiivne kogemus Tallinnast.

LEA:
Sai klassiga käidud ühel ilusal päeval Tallinnas. Mulle jäi see reis eriti hästi meelde, kuna sai KUMUS käidud. Mina isiklikult polnud veel KUMUS käinud, nii et mulle oli see huvitav kogemus. Ma küll teadsin, et KUMU suur on, aga et ta kohe nii suur on, sellest polnud mul aimugi. Soomlased on nagu noored ikka, täiesti tavalised. Suhtlesime enda rühma soomlasega inglise keeles, algul oli nati nadi, aga varsti oli barjäär ületatud, nii et suheldud sai vajalikkuse piirides. Soome saatkonnas oleks tahtnud veidi rohkem kuulda ja näha, aga arusaadav, kui seal oli mõningatel inimestel tegemist. Aga muidu oli reis vahva ja vaheldusrikas kooliajale. Et meeldis.

MARIS:

Päev algas varajase tõusuga. Kodust viidi mind bussijaama, aga olin lootusetult hiljaks jäänud ja ema otsustas mind ära viia Tartu. Kuna ma jõudsin Tartu liiga hilja, siis otsustasime hommikukohvi ja võileiva süüa Statoilis. Mõnusalt leivast ampsu võttes kuulsin, et telefon tiriseb - miski alateadvuses ütles, et see on Lea. . üllatus-üllatus. . oligi. Lea oli sisse maganud ja küsis, kas ma viitsin talle Annelinna järele minna, aga loomulikult ei viitsinud mul ema sõita, kuna tal endal kiskus ajaga kiireks! Ütlesin Leale, et olgu üles tuldud ja takso võetud. . . nii ta tegigi ja imekombel rongile jõudis. Rongisõit oli väga vahva, sai pilte tehtud ja muidu mitu tassi kohvi joodud vms:D Tallinnasse jõudes külastasime esimese kohana "miljoni krooni" WC, polnud ta nii ilus midagi, ainuke asi, mis teistest WC erines, oli see, et kui ennast natukenegi liigutasid, hakkas igalt poolt vett jooksma!:D. Seal siis tüdrukud sättisid juuksed korda, poisid vaatasid mööduvaid tsikke:D. Sealt suundusime sööma, vaidlesime tükk aega, kuhu minna, aga otsustasime minna … MÄKKI:D. Seal võtsime peaaegu kõik omale eined ja mugisime mõnusalt. Sealt edasi suundusime Viru keskusesse, kust Brit tahtis endale saapaid osta (Tartus ju normaalseid poode pole:D ). Saapaid me ei leidnud, kuid leidsime õpetaja ja teised klassikaaslased. Sealt suundusime edasi trammiga (numbrit ei mäleta) KUMU lähedale. KUMUs oli väga tore, väga sjefid pildid, st maalid olid seal. Kõige enam meeldisid loodusmaalid vms. . vääga ilusad olid! KUMUs olid meiega ka soomlased. Muhedad olid nad, aga ei julgenud nagu eriti suhelda ja tahtsid omaette olla. Seda nad tegid ka ning meie kaa:D. Istusime mingi poolteist tundi ühe koha peal:DKUMUst edasi läksime Soome Suursaatkonda, seal oli igav, kuna Prantsuse suursaadik "rikkus" kõik ära oma külastusega:D. . Vaatasime mingit videot, mis oli ebahuvitav. Seal me kaua polnudki. Ahjaa - saunas käisime ka!!! See oli väga positiivne koht! Sealt lahkudes võtsid kõik endile eri suunad ja läksid kas koju, shoppama või lihtsalt linnaga tutvuma. Meie Leaga läksime kuskile keldrikohvikusse, kuid tulime sealt sama kiirelt ka ära, kuna tugitooli ületas kohutavalt suur prussakas!Teistest ma ei tea, kuidas nemad koju said, kuid meie Leaga läksime koos bussiga, mõtlesime elust ja paljust muust. Sõit Tartu tundus mega lühike, sest juttu meil jätkus. Tallinnas käik oli tore vaheldus tavalisele koolipäevale, võiks kas või iga kuu ühe teha!:D. . . Arvan, et paljud nõus:)

Aleksis Kivi päev

2006-10-12T17:29:00.000+03:00

13.10 toimus Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis järjekordne soome keele õpilaste Aleksis Kivi päev.
Täpsemat infot vaata
http://www.finst.ee/koolitus/aleksiskivi06.html

Fotogalerii (autor Allar Lind)

11. klassi õpilased kirjutavad, mida nad nägid ja kuulsid ning mida päevast arvavad.

REGINA:
Reedel, 13. oktoobril käisime Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis Aleksis Kivi päeval. Hommikul kell 8 alustasime Tartust sõitmist, bussisõit oli suhteliselt igav. Pikk maa, väsitas ära. Kohale jõudsime peale 10 natukene, seega oli meil aega natuke ringi vaadata koolis. Koolis olid enamuses ikka venelased, eesti keelt kuulsin ainult ühe korra koridori peal. Kell 11 hakkas üritus aulas, kus siis alguses oli ettekanded, näiteks Tartu Ülikooli tudengite poolt, laulsid väiksed lapsed ja 9. klassi õpilased. Siis hakkas viktoriin, kus me olime rühmades, aga täiesti võõraste inimestega, aga koostöö meil klappis. Meie rühm oli Juhani rühm. Viktoriinis olid osad küsimused, millest mul ei olnud õrna aimugi, aga kuidagi vastasime rühma peale ära. Peale viktoriini sõime lõunat kooli sööklas ja peale seda sõitsime Kohtla Kaevandusmuuseumisse, mis oli minu jaoks huvitav, seal maa-all oli külm ja rõske, aga huvitav oli teada saada, kuidas seal kunagi tööd tehti ja meie näidati vanu masinaid, saime rongiga sõita natukene. Kui olime sealt välja saanud, siis sõitsime veel tagasi kooli, et näha ja teada saada, kellele antakse KIVI, ehk kes siis peavad järgmine aasta korraldama selle Aleksis Kivi päeva. Peale seda oli meil veel üks ühislaul, mis on ka eesti keeles olemas - „Levoton Tuhkimo”. Ja siis sõitsimegi tagasi. Ma jäin rahule selle päevaga, ma ei saa öelda, et mul oli igav. Huvitav ja omapärane. Läheks teinekordki.

ANDREAS-CHRISTIAN:
Kui õpetaja sellest üritusest rääkis, siis ma mõtlesin kohe, et päris äge^^. Bussisõit oli igav ja ääretult pikk. Kuna me olime ajagraafikust ees, siis saime niisama mööda kooli ringi vaadata. Alguses pidi suhteliselt palju osavõtjaid olema, aga mõned koolid ei tulnud kohale. Aulas lauldi ja tehti väiksemaid etteasteid. Õnneks ei olnud üritus väga venitatud ja ei hakanud igav. Üldiselt oli kõik neil hästi korraldatud. Lõuna oli kooli sööklas. Kuna kool oli suhteliselt ajast räsitud, siis ma olin juba kõigeks valmis, milline söökla võib olla. Aga söökla oli ilus ja toidud head. Toimus ka Soomet puudutav viktoriin. Loomulikult oli kõige ägedam ikka kaevandusmuuseumis, see oli tänaseks juba tegevuse lõpetanud kaevandus, mis tegutseb nüüd muuseumina. Kaevanduses sai sõita vagonettidega ja kõiki aparaate pandi tööle.
Pärast läksime kooli tagasi, tuli ju kuulutada välja kool, kus järgmisel aastal Aleksis Kivi päevad toimuvad.

KREETE:
13. oktoobril sõitsime kell 8.00 hommikul Kohtla-Järvele. Bussisõit oli natuke väsitav, kuid selle kannatas ära. Õnneks ei juhtunud midagi, kuigi oli ju reede, 13. Buss sõitis Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi ette, kus toimus Aleksis Kivi päev. Kool küll pidi olema ainuke eestikeelne seal, kuid tegelikult toimub täielikult eestikeelne õpe ainult teisel korrusel, aga ega see eriti ei häirinud. Nagu aru saime, oodati meid väga ja kõik olid sõbralikud ja lahked. Kohale jõudes registreerisime ennast ja igaüks sai nimesildi. Sellega jagati meid väikestesse gruppidesse ja toimus viktoriin. Enne seda aga esitasid selle kooli õpilased laule ja erinevad külalised Tallinnast ja mujalt pidasid kõnet. Minu arust väga tore ja huvitav ning ajaliselt mitte kurnav, sest kõik see kokku kestis vaid tunnikese. Muidugi väga meeldis mulle Kaevandusmuuseum, kus sai palju huvitavat informatsiooni ning palju nalja. Kokkuvütteks jättis Aleksis Kivi päev ning sõit Kohtla-Järvele positiivse mulje ja toreda mälestuse.

Laura kogemused Soomes

2006-10-12T17:26:00.000+03:00

LAURA (12.b):

Möödunud suvel otsustasin ma mõneks ajaks Soome elama kolida. Nimelt üks mu sõber elas ja töötas seal ning mina läksin talle külla. Kokku veetsin ma suve jooksul seal umbes 3 nädalat, mille jooksul sain ma igasuguseid erinevaid kogemusi. Vahepeal ma veel sõitsin Soomest koju, läksin Rootsi, sõitsin uuesti koju ja siis jälle Soome. Nii et reisimist sai ühe kuu jooksul liigagi palju.
Esimene päev Soomes oli loomulikult tohutult põnev. Me elasime Siuntios, Helsingist kuskil 50km väljas. See koht meenutas mulle Uus-Ihaste rajooni, kus on terve hunnik ilusaid ja suuri maju, kuid nad kõik olid üksteise külje all kinni. Ja kogu see krempel oli alles äsja ehitatud, nii et isegi maju ümbritsevad hekid polnud jõudnud kasvada. Maja meenutas nukumaja. Väljast ilus heleroheline, seest värviline ja igasuguste luksustega. Muidugi on see täiesti tavaline, et igal soomlasel on saun, mullivann, kamin, 2 maast laeni ulatuvat külmkappi, mitu autot, kari lemmikloomi ja hunnik tehnikat. Ja ilma nõudepesumasinata nad ka elada vist ei oskaks.
Sealsamas lähedal oli muide ka Aleksis Kivi sünnikoht, mida mu sõber tol ajal restaureeris.
Kuna sõber käis tööl, siis enamuse ajast olin mina üksinda kodus. Ühel korral ma üritasin maja ees muru peal raamatut lugeda, aga siis tuli minu juurde pisikene naabritüdruk. Ma ei saanudki õieti aru, et mida ta tahtis, aga ta muudkui lobises ja lobises… ja kui ma ütlesin talle, et ma ei räägi soome keelt, rääkis tema minuga ikka edasi. Esitas umbes selliseid küsimusi, et mis keelt ma siis räägin ja et tema räägib küll soome keelt jne. Nii et peale seda juhtumit ma enam eriti välja hulkuma ei läinud.
Aga kui sõber kodus oli, käisime me igal pool ringi. Helsingis läksime loomaaeda ja ühte öökluppi, mis oli minu arvates ülimalt imelik. Et sinna sisse saada, pidi tegelikult üldsegi 21 olema, aga siis onu turvamees vaatas, et ma eestlane ja ei saa midagi aru ning lasi mu miskipärast sisse. Ja kell pool 12 öösel oli klubis kuskil 10 inimest, kes kõik istusid vaikselt omas nurgas. Ei tea.. vist valisime väga vale klubi.
Veel otsustasime sõita Tamperesse Särkanniemi lõbustusparki. Ainult et me polnud kumbki seal varem käinud ning ei tundnud ei teed ega linna. Kohale jõudsime igatahes ilma igasuguste probleemideta, aga see lõbustuspark oli küll õudne. Seal olid sellised atraktsioonid, mille peal minul tuli küll surmahirm peale. Õnneks jäin elama. Õhtul tagasi sõites tekkisid aga probleemid, me eksisime lootusetult ära. Kõige hullem oli see, et meil hakkas bensiin otsa saama ja Soomes pannakse isegi enamus tanklaid kell 23.00 kinni. Suure vedamisega leidsime lahti oleva tankla ja kuskil 300km hiljem ka kodutee. Maanteel juhtus midagi eriti huvitavat. Seal kaljude ja metsade vahel on suht palju põdrahoiatuse märke, mina polnud nondest eriti aru saanud, kuni tolle õhtuni. Meie sõitsime rahulikult kodu poole ja järsku... tsillisid 3 põtra üle tee! Üks suur ees ja 2 väiksemat taga. Samal ajal, kui nemad seal rahulikult kõndisid, olid mõlemal pool autod, kes ilusti ootasid, kuni põdrad üle tee lähevad. See vaatepilt ei unune küll mitte kunagi.
Helsingi kesklinnas oli meil autoavarii, mis tegelikult ei olnud mingi eriline avarii. Lihtsalt meie sõitsime, nägime ees keelumärki, hakkasime tagurdama ja tagurdasime ühe paksu soomlase mersule otsa, kes oma autonina liiga ette toppis. Tema kutsus muidugi politsei kohale, keda me pidime kuskil tund aega ootama. Ja siis ootasime veel tund aega, kuni politsei mõtles, kumb kumma auto värvi ikka maha kraapis. Lõpuks ei jäänud mitte kumbki süüdlaseks, mille peale paks soomlane oli maruvihane. Ta nimelt lootis, et mu sõbralt load ära võetakse, kuna ta tagurdas ju ikkagi tema MERSU pihta. Egopallid.
Kõige meeldejäävam oli minu jaoks aga sõbra ülemus. Hästi muhe ja sõbralik vanamees. Ühel õhtul viis ta meid oma kaatriga mere peale sõitma, tema isikliku saare peale, mis minu mäletamist mööda oli umbes 2 km lai ja 3 km pikk. Seal me grillisime ja nautisime ilusat õhtut. Pärast seda läksime tema poole edasi, istusime verandal, vahepeal sulistasime jalgu basseinis ja rääkisime juttu terve tema perega, kes kõik olid hästi toredad. Enamjaolt räägiti ikka soome keeles, vahepeal tõlgiti mulle midagi inglise keelde. Üldiselt, kui ma esimesel päeval Soomes eriti mitte millestki aru ei saanud, siis seal nendega istudes mõistsin juba enamust.
Mulle need 3 nädalat meeldisid, aga seal elada ma ei tahaks. Kõik oli kuidagi nii ideaalne, ma sain kõike, mida tahtsin, ja mitte millestki ei olnud puudus. Kõigil oli oma nukumaja, mitu autot ja nõudepesumasin.

eTwinning päev Tallinnas - 7.10

2006-10-07T21:31:00.000+03:00

Helja Kirber käis 7.10 Tallinnas eTwinningu päeval, kus tutvustas ka meie ja Forssa ühisprojekte.
Päeva kava - http://www.htk.tlu.ee/etwinning/tagasi-kooli-25-septembrist-15-oktoobrini/etwinning-paeev-tallinnas/
Helja powerpoint-esitlus - http://www.htk.tlu.ee/etwinning/tagasi-kooli-25-septembrist-15-oktoobrini/eestisoomeprojektid.ppt/view - TFG ja Forssa Lütseumi eelmise õppeaasta projekt "Eesti ja soome kaasaegne kirjandus" ning selle õppeaasta projekt "Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil".

Marise Soome-trip

2006-10-06T19:48:00.000+03:00

MARIS (12.b):

Minu reis Soome algas 29. septembril kella 02. 00 äratusega. Imekombel sain päris kiiresti üles ja vajalikud asjad kokku pakitud. Ärevus oli vist päris suur, sest tavaliselt ma ikka sellisel kellaajal ei tõuse. . kohe päris kindlasti mitte!:DKuskil kella kolme ajal öösel alustasime autosõiduga Tallinna (läksin koos vanematega Soome ning Tallinna sadamas pidin kokku saama ühe sõbraga, kes tahtis ka tulla kaasa). Me polnud veel koduväravast väljagi saanud, kui mõned (mina) metsapeatust küsisin:D. Sõit Tallinna polnudki kõige hullem, märkimisväärne oleks see, et püsisin terve tee Tallinna üleval, isa magas mõnusalt tagaistmel. Keegi pidi ju autojuhile seltsis olema, et too magama ei jääks! Liiklus oli suht normaalne! Esimene suurem peatus oli Mäo ristis, seal sõime rämpstoitu hommikuks, aga päris hea oli, sain ka kujutluse, mida rekkamehed tunnevad!:)Tallinnasse jõudsime kuskile kuue paiku hommikul, parkisime oma rohelise "konna" lennujaamaparklasse. Istusime autos, kuulasime raadio Sky+, tegelikult mina kuulasin, vanemad magasid veidi, mul oli nälg:D. . . . Sadamasse läksime taksoga, pidime rohkem maksma, taksojuht võttis vahelt. . deem. . . Lõpuks ometi sadamas! Kristi ja ta sõber olid ette jõudnud, ootasid ma ei tea keda või mida. . laeva ehk:DKui meie chek-in´d olid tehtud, istusime niisama sadamas. Hakati laskma laevale, tollist saime kõik ilusti läbi, laevasõit kestis suht kaua:D. . . . aga igav meil polnud, sai kaarte taotud ja muidu juttu räägitud. Kristi luges raamatut!!

Hommikupäikeses Tallinn

Soome tollist saime ka hästi läbi! Edasised teed viisid meid lahku, mina koos sõbra ja vanematega tuterdasime niisama linnas ringi, väga tore oli ja meeldejääv. Käisime Mäkis söömas, see oli küll negatiivne kogemus, kuna teenindaja ei osanud eesti keelt, pidin mina oma soome keelte oskustega välja tulema ja aitama perel süüa saada!:D. . . lõpuks see noormees sai asjale pihta ja andis mulle soovitud eined! Veel parem nali oli see, kui sõber Ahti soovis Big Mac´i einet ja ühte lis burgerit. . teenindaja andis talle topelt Big Mac`i!:D. . . . nalja kui palju:D(A)Soomes käisime poodides, kõndisime jala Linnamäele, tahtsime "Ameerika mägesid" vallutama minna, aga see lõbustuspark oli kahjuks kinni!(asi, mille pärast Soome kindlasti tagasi lähen:D)Linnas kõndides kaotasid vanemad kaotasid mind ära ja ema saatis mulle vahva SMS`i, nimelt:"Oodake, oleme poes!" Aga kuna poode oli ümberringi päris palju, siis see sõnum ajas naerma:D

Mulle meeldisid Soome tänavad, sest kõik need teed olid munakividest tehtud, mis olid väga ilusad! Helsingis polnud suuri pilvelõhkujaid, vaid olid väikesed (tglt suht suured) vanaaegsed hooned, need olid nii ilusad! Ja mis mulle siiralt huvi pakkus, olid need graniidikaljud! Hästi ilus vaade oli Linnamäelt, kus üks trikirattur tegi trikke meile nendelt kividelt alla sõites, väga osav rattur!!

Kuna mina, nõrk sportlane, ei suutnud enam kõndida, siis otsustasime (Ahtiga) vanematest lahku minna ja suuna sadamasse võtta! Jõudsime sadamasse mingi 4 tundi enne laeva väljumist. Igav meil polnud, vaatasime varem tehtud pilte ja raiskasime sadamapoes nänni peale veidi raha. Siis tund enne chek-in`i tulid vanemad, olime kõik koos ja rääkisime päeva muljetest, mis olid kõigil positiivsed muidugi!Siis tulid üllatus-üllatus Kristi koos oma sõpsiga. Ja algas meeletu seiklus tagasi koju. . Eestisse!Olime Soome tolli järjekorras, kui Kristi sõber viskas nalja nii, et isegi soomlased (vb nad ei jaganud matsu, aga. . ) naersid nii kuis jaksasid:D. . . Eestlased muidugi kaa, päris naljakas ju vaadata, kuidas neli noort eestlast Soome tolli ukse taga kaarte mängisid!Kui hakati meid tollist läbi laskma, olime mega õnnelikud. . . mina kui siis tubli jooksja pidin jooksma ja võtma meile parimad kohad laevas - need olid sööklas akna ääres ja vaatega laeva ette vms:D. . . . siis algasid suured sisseostud, nimelt ema ostis lõhnasid, mida ta tahtis ja mida ta sõbrantsid olid endale tellinud! Isa oli super väsinud ja lebotas niisama, meie, noored, mängisime pokkerit raha peale, kus ma rahast täielikult ilma jäin:D. . . . õnneks enne seda sain ostud tehtud!! Kui Tallinna linna tuled juba paistsid, siis oli hea meel koju naasta! Laeva peal oli õhtul päris palju soomlasi, kes olid vist puhkama tulnud, nad laulsid karaoket!! Sadamas saime kohe takso peale ja sealt lennujaama! Sõit Tartu oli masendav, kuna kõik olid väsinud. Mitu korda pidasime tee ääres kinni, et ennast turgutada ja mitte rooli taha magama jääda!Tartu lähedal jooksid paljud loomad üle tee, mis oli suht masendav, kui unine inimene roolis on. Aga jõudsime õnnelikult ja väsinuna koju!Igatahes Soomes oli väga tore, sealsed inimesed olid viisakad ja sõbralikud. Teinekord kindlasti tagasi ja kauemaks!

Tuomiokirkko ootab ...

Kristi muljetab Soomes käikudest

2006-10-02T22:46:00.000+03:00

KRISTI (12.b):

Augusti algul sai käidud tutvumas Soome laste lõbustustega. Samas ei ütleks küll, et lõbustuspargid aint lastele oleks. Helsingis sai siis külastatud LINNANMÄKIt ja sellega samas kompleksis asuvat MERIMAAILMA (Sealife). Meremaailmas soovitan kõigil ära käia, kui pole aega või raha külastadaVahemerd ja isegi kui on, on see koht Soomes ka ülicool. Ühte majja on ära paigutatud veealune maailm. Kõik oli nii põnev ja silmi jagus igale poole.Kõige hirmuäratavam oli vaalade tunnel, kus tundus, et kõnnid vaala suhu ja saad kohe surma, aga seda ei juhtunud:) Ma ei hakka kõike ära kirjeldama, soovitan käia ja ise järele uurida, see on tõsiselt mõnus elamus põhjamaa inimese jaoks.

Ja Linnamägi. Väljast paistab tavaline lõbustuspark, aga noh tartlastele on see ka huvitav, sest meil puudub üldse selline asutus. Puidust Ameerika mäed ei tekita just surma tunnet, aga hetkelise kaifi saab küll. Mittekriuksuv (Otepääl vaaterattal on selline tunne, et kohe kukub alla)vaateratas oli mulle üllatus. See liikus nii tasa ja selle pealt oli tervet linna näha. Seal oli veel veekosk, kust kuivade riietega ei pääsenud ja veel palju muud, mida peab ise kogema ja nägema.

Linnanmäki

Vaade Helsingi linnale

Sellel reisil sai laevalt võidetud uued Soome kruiisi piletid ja seega käisimegi veel üks kord Helsingis.
Reedel, 29.09. sai uuesti Helsingit 9 tundi nauditud, seekord mitte uuritud lõbustusi ega kultuuri, vaid lihtsalt jalutatud ja vaadatud, mis ümberringi toimub. Tänavad olid nii puhtad (mitte nagu meil - prügi vedeleb igal pool), rahvas oli rahulolev ja naeratav, ei torma pea seljas ringi, nagu meil tormatakse. Sai paar korda ka ära eksitud ja soome keelt praktiseeritud (mis ei tundugi nii raske enam). Muidugi ei jää ükski reis ilma shopinguta. Sealne kaubanduskeskus Kamppi (tõsiselt suur ja uhke klaasist maja, mitte nagu meie plekist tikutopsisuurune kaubamaja, mis rikub aint vaadet) kubises erinevatest rahvustest, mis pani mind imestama, et Soomes elab nii palju eri rahvuseid.
Mis veel kirjutamist väärib, on tagasisõit kodusadamasse. Laev oli pisike, aga nalja sai (Vikingline "Rosella"). Maris oli vist juba oma mitu tundi sadamas passinud ja oodanud, millal koju saab, aga tuju oli tal hea. Me üritasime ka varakult platsis olla, et saaks laevas head kohad, kuna rahvast oli tagasi sõites palju, eriti soomlasi, kes ostsid metsikutes kogustes tavaari ja nautisid juba varakult nädalavahetust. Nii me siis jooksimegi tormijooksu, et ikka hea vaatega kohad saada. Tagasiteel mängisime pokkerit, sest kolm tundi on pikk aeg ja meelt peab lahutama. Mis veel minu jaoks naljakas tundus, oli see, et soomlased ei tunnista võõrkeelt üldse, isegi laeval mitte. Kohvikusse ei tohtinud oma söögiga minna ja kui seda oli tehtud, tuli mingi soome mammi soome keeles pahandama, see jäi mulle kahtlaseks, et kas ta seda ei mõelnud, et eestlased ei pruugi kõik soome keelt vallata. Aga kuna me nii targad oleme, saime kõigest aru:) Reis lõppes toredalt, mis sest, et vahel oli tunne, et hakkab torm ja laev läheb põhja, aga kõik jõudsime ilusti kodusadamasse:).
Kui vähegi võimalus, siis soovitan kõigil Soome kruiiisida ja mustast masendusest puhata. See aitab!!

Tuomiokirkko ootab ...

Soome-Eesti meediaseminar - 29.9

2006-09-30T23:58:00.000+03:00

Põdrad ja pätid - meedia nägemus naabrist

10. klassi humanitaarrühm osales meediaseminaril Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valges Saalis. Õpilased jagavad oma seminarimuljeid.
TIMO AVI:
Esiteks tuleks mainida, et seminar oli tore, olgugi et vahel oli mõni osa teemadest niivõrd poliitiliselt keeruline, et ei saanud kohe täpselt aru.Siiski oli tore näha inimesi, keda huvitavad kahe riigi vahelised suhtedl äbi meedia. Samuti ka suhetest minevikus kahe riigi vahel oli üsna päevakohane sellel seminaril rääkida.Isiklikult meeldis mulle kuulata Hille Pajupuu ettekannet eesti ja soome stereotüübi muutumisest. Teema oli lihtsamini arusaadav ja oli huvitav teada saada, kuidas eestlased soomlasi ja soomlased eestlasi iseloomustavad. Minu arust tuleks selliseid riikidevahelisi suhteid rohkem päevakorda tuua, neid arutada ja selgusele seejärel jõuda, mida kahe riigi vahelistes suhetes parandada või korrigeerida.Siiski paneb mind mõtlema fakt, et soomlased olid seminaril aktiivsemad rääkijad ja küsijad. Paraku on minul selline tunne, et soomlased on rohkem huvitatud kahe riigi vahelistest suhetest ning nende parandamisest.Kokkuvõtteks oli seminar tore ja selliseid seminare võiks ka korrata. Usun, et see arendab minu ja teiste õpilaste poliitilist vaistu.

KÄRT LEHIS:
29. september käisime kirjanduse rühmaga Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumis seminaril "Põdrad ja pätid - meedia nägemus naabritest". Erinevad inimesed tegid ettekandeid teemal, kuidas kaks naabrit , Soome ja Eesti, üksteist näevad. Teemale läheneti geograafiliselt, stereotüüpe võrreldes ja mitut muud moodi. Kuna enamus ettekandeid olid soome keeles saime me kõrvaklapid, mille kaudu kuulsime ka eesti keelset tõlget. Nii oli teemat veidike raskem jälgida, aga saime hakkama. Kõige meeldejäävam ettekanne käsitles stereotüüpe. Informatsioon oli kogutud kolme küsitluse käigus. Teatud arv soomlasi ja eestlasi pidid iseloomustama enda naabreid ja iseennast. Soomlaste arvates olid eestlased näitkes vaesed ja töökad. Eestlased pakkusid soomlasi iseloomustavateks sõnadeks lärmakas ja sõbralik. Ettekanne kajastas ka arvamuste muutumist läbi aastate. Lõpp tulemuseks oli, et kummalgi naabril ei ole teisest päris õiget ettekujutust. Kuigi ka mulle endale jäi arusaamatuks, milline see "õige" stereotüüp olema peaks. Ka teised kõned olid huvitavad, aga lõpuks oli veidike raske keskenduda. Kindlasti sooviksin veel mõnel sellisel seminaril osaleda ja olen kindel, et sain palju uut teada.

SIIM TOMSON: "Reedel 29. septembril käisime siis Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis seminaril „Pätid ja põdrad - meedia nägemus naabrist?“.
Seminari teema tundus enne selles osalemist huvitav ja selle tutvustus samuti, aga kohapeale jõudes ja seda kuulates polnud asi enam nii ilus ja roosiline, nagu loota oli.
Esiteks oli tõlkimine soome keelest eesti keelde suhteliselt ette valmistamata. Ei jõutud tekstile järele või siis ei loetud üldse peale, kui aru ei saadud vms. Tänu sellel võtsin lihtsalt klapid peast ja kuulasin nii palju kui aru sain soomekeelset juttu. Tulemus sellele oli see, et väga väike osa oli sellest arusaadav minu jaoks, aga asi seegi.
Teiseks olid ettekanded väga pikad, aga selle eest küll sisukad jah. Kuid minu arust oleks seda teemat saanud ka natuke koomale tõmmata ja lühemalt rääkida, kui 20 – 30 minutit esitaja kohta. Üks hea külg muidugi seminari juures oli videoprojektsioon, mis andis üritusele väga palju minu arvates juurde. Kokkuvõtteks oli tore päev kirjanduse klassiga veedetud väljaspool koolimaja ja see mulle meeldis!”

SILVA TEDER: „29.septembril toimunud meediaüritus andis meile ülevaate sellest, milliseid pilte oma naabritest kujutavad Soome ja Eesti meediakanalid. Vastuseks võin öelda, et kostus nii positiivset kui ka negatiivset vastukaja.Põhiliselt ongi eestlased Soomes silma paistnud kuritegevusega ning see on minu jaoks ning ka kindlasti kogu Eesti jaoks suur häbiplekk. Soomlased on aga Eestis silma jäänud suure alkoholilembuse poolest. Nagu seminaril selgus, siis pilt naaberriigist sõltub suuresti riikide omavahelistest suhetes. Üritusel esitleti meile ka läbi aegade tehtud küsitlusi, et mida arvavad eestalsed soomlastest ja vastupidi, räägitakse, kuidas soomlaste ja eestlaste nägemused teineteisest on muutunud viimase 15 aasta jooksul. Selgus, et soomlased on eestlasi alati pidanud vaesrahvaks ning eestlased soomlasi uhketeks ning ülbeteks. Kohati ju nii ongi: Eesti on ju teadagi vaesem riik kui Soome ning soomlased on rikkamad ning see teebki neid eestlase silmis upsakateks,võib-olla on siin peidus väike eestlasele kohane kadedus. Eestlaste ettekjutus Soomest ja soomlastest on kahene, mis ühelt poolt pälvib imetlust ja teiselt poolt põlgust. Selgus, et Soomes on ettekujutused Eestist veelgi ebamäärasemad ning eestalaste seonduvus on tihe nõukogude minevikuga. Nagu me teame, on eestlased armastanud soomlastest pilastavaid nalju ja anekdoote teha, kuid aegade jooksul on see komme kadunud. Eestlased on lihtsalt palju arenenumad, haritumad ja kombekamad .Minule see üritus isegi kohati meeldis, see arendas tunduvalt mu silmaringi Eesti ja Soome vahel olevatest suhetest. Sain teada, mida naaberrahvas meist arvab ja mida meedias räägib. Kindlasti kollases ajakirjanduses räägitakese palju negatiivset, sest see kutsub ju rohkem inimesi lugema. Me peame ise vaeva nägema, et meie kontakt Soomega ei kaoks ning et me jääksime endiselt hõimu- ja vennasrahvaks, sõltumata sellest, mida meedias kajastatakse.”

ASTRID LEPP: „29.septembril õnnestus meil käia kuulamas meediaseminari, mis rääkis meile Eesti ja Soome vahelistest suhetest. Ma teadsin, et enamus teksti on soome keeles. Saali sisse astudes anti meile kõrvaklapid ja imelik masin, öeldi sagedus ja seminar võis alata. Esimene esineja, kes oma ettekande ette kandis, oli soomlane Kari Alenius. Minu jaoks oli huvitav kuulata, milline on nägemus soomlastel eestlastest. Kuigi see tõlkimine, mis meieni jõudis kõrvaklappidest, jäi vahel vajaka. Aga ma saan aru, see on raske niiviisi otse tõlkida. Järgmisena astus pulti Arja Korhonen. Ka tema kõneles soome keeles. Taaskord tuli kõrvaklapid pähe seada ja kuulata. Mulle jäi tihtipeale mulje ,et eestlased on need pahad, kes arvavad soomlastest halba. Võib-olla on see minu viga, et mina nii aru sain. Mulle tundus, et see eestlaste pahadus ja asjad olid ületähtsustatud, ja soomlaste teod olid maha maetud. Kõige rohkem meeldis mulle eestlase Hille Pajupuu esitus. Eesti keelsed slaidid. Ei pidanud pingsalt kuulama tõlkimist. Kõik oli lihtne ja arusaadav. Minu jaoks olid kindlal kohal ka slaidid. Nende abil sai endale hea kujutluspildi luua. Ma olen rahul, et külastasime sellist suurepärast üritust, ja ma usun, et ma teeks seda uuesti .Tore on kuulda, mida erinevad inimesed arvavad samadest asjadest.”

KAVA
10.30 Tervitus: Soome Välisministeeriumi pressi- ja kultuuriosakonna juhataja Petri Tuomi-Nikula
10.40 Professor Kari Alenius (Oulu Ülikool): "Suure venna ja väikevenna piltide kujunemine" 11.00 Arja Korhonen: "Soome Eesti ja Eesti Soome ajalehtedes"
vaata http://www.ekspress.ee/viewdoc/20361AA086F2457AC22571F60041023F
11.20 Inka Salovaara-Moring (Tallinna Ülikool): "Mina, meie ja teised - žurnalismi ja läheduse geograafiast"
11.40 Hille Pajupuu (Eesti Keele Instituut): "Eesti ja soome stereotüübi muutumine"
vaata http://www.finland.ee/netcomm/ImgLib/43/252/eesti%20ja%20soome%20stereotüübi%20muutumine.pps
Seminari juhib professor Epp Lauk

13.00 Paneelvestlus, juhib Maimu Berg (Soome Instituut) Osalejad: Erkki Bahovski (Postimees) Barbi Pilvre (Eesti Ekspress) Rain Kooli (Etelä-Saimaa, Kouvolan Sanomat, Kymen Sanomat) Ulla-Maija Määttänen (YLE) Pertti Nyberg (MTV) Jussi Niemeläinen (Helsingin Sanomat) Tõlge soome ja eesti keelde.

Euroopa keeltepäev - 26.9

2006-09-30T23:40:00.000+03:00

Euroopa Keeltepäeva konverents "Mitmekeelne Eesti mitmekeelses Euroopas"
26. septembril 2006
Tallinna Ülikooli uue õppehoone Tallinna saalis

Konverentsi laiem eesmärk on Euroopa keeltepäeva tähistamine ning mitmekeelsuse ja keeleõppe väärtustamine. Kitsamateks eesmärkideks on tutvustada Eesti üldsusele Euroopa Komisjoni keelevaldkonna alaseid tegemisi, samuti Euroopa keelemapi Eesti varianti ja Eesti võõrkeelte strateegia visandit.

Mis toimub?
Konverentsil antakse üle Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirjad keelevaldkonnas.
Vaata täpsemalt http://www.hm.ee/index.php?047056

Kes on piltidel?
1. Helja, Made Kirtsi (Sihtasutus Archimedes), Tõnu Tender (Haridus- ja Teadusministeerium) ja ministernõunik Pirkko Hämäläinen (Soome Suursaatkond)

2. Lisaks Heljale haridusminister Mailis Reps

3. Tallinna Ülikooli soome keele õppejõud Annekatrin Kaivapalu ja Tiina Söderman, Mailis Reps, Helja, Euroopa Komisjoni esindaja Eestis Toivo Klaar ja Soome Suursaatkonna esindaja.

Uus kooliaasta käimas!

2006-09-30T23:28:00.000+03:00

2006.-2007. õppeaasta juba kuu aega käinud ja erinevaid seoseid TFG inimeste ja Soome ning soomlaste vahele hakkab tekkima. Eks neid oli ühel või teisel moel suvelgi, aga mõnest asjast ei soovita rääkida, mõnest tuleb edaspidi veel juttu, ka näiteks nendest, kes ennast Helsingisse jooksid.

12.b klassi õpilased on alustanud projekti "Naabrite kunst ja kirjandus 21. sajandil" koos Forssa õpilastest. Selle kohta saab täpsemat infot http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/.

Sõna on reisil käinutel

2006-05-20T21:41:00.000+03:00

Helja soovitus - reisist täielikuma pildi saamiseks loetagu erinevate inimeste kommentaare, sest nagu väga hästi teada - iga inimene näeb toimuvat omamoodi ja see, millest ja kuidas kirjutatakse, ütleb midagi ka kirjutaja kohta...

PPPPPPPPPPPPPPPPPPP

HmmMmm..
Niisiis on päevakorras Soome reis !
Start Tartust ja öö laevas:
Nagu ikka, tundus tee kohutavalt pikk ja väsitav.. Alati jutukas Allar lõbustas meid anektootidega ja sai alustatud ka ratekatega ( a la „mina bussis” või „mina mõtlemas.” ) Sadamasse sai suureks õnneks jõutud selgelt liiga vara ja lõpuks hilines ka laev veel veidi.. Aga sellest polnud hullu, sest vahepeal sai üksteist kurssi viia uuema klatšiga ning natuke ka hirmutada õpetajat, et millised hullud ta kaasa on reisile võtnud :P Kuna ma pean mainima, et laev oli masendavalt mage ja rahvast peale meie nagu õieti ei olnudki, ei tahetud meil seal ka meelt lahutada (nii baarid kui ka muusika pandi vara kinni). Ega sellest hullu polnud, me saime ka ise oma meeled lahutatud.. Kes kui palju, seda oli järgmine hommik näha..
Esimene päev:
Mul ikka muidugi oli hommikul jube vässu, a ma ei vingunud (!) ja pidasin vapralt vastu :D Tapio tuli meile vastu ja kui olime kotid hoidlasse pannud, võis ekskursioon alata.. Meile tehti Suomenlinna reis ja seal teatrit ka saime näha.. Olid mingid vanaaegsed kostüümid seljas neil.. Ruum oli lahe, a näidend küll jüttis suhteliselt külmaks tegelt.. Kui me seal sõime siis mulle mahla ei jätkunud ja ma olin kurb ja sõin hoopis 2 õuna ühe asemel sellepärast.. A see tuleb veel meelde, et seal üks tegelane tudis etenduse ajal ja koledasti ehmatas kui kõik plaksutama hakkasid :P Siis lasti meis välja kondama mööda seda saart vms. Sai mööda kaljusid ronitud ja värkki ja rate.ee sai piltidematerjali ohtralt juurde.. ;) Ma pean siinkohal mainima, et rate siiski EI OLE elu.. (aga no vahel võib)..A no mis seal ikka, noored inimesed, huvi on – miks mitte ?!! :P ;) Pättusi tegime ka seal.. nt eravaldusele ronisime, sest sealt avanes jube hea vaade ja puha... Sis sõitsime maa peale tagasi ja kõndisime niisama mööda linna ringi..tegime pilti ja mängisime tõelist turisti.. Mingis suures raamatukogus käisime..seal oli lahe lagi kusjuures... ma pilti ka tegin.. Siis saime vaba aja.. McDonald’s oli esimene peatuspaik.. maitses nagu Eestiski, aga Eestis pole kunagi mu isiklik fotograaf teinud pilti igast mu hamburgeriampsust..! Siis said hullud kaubamajade peale lahti ja algas suuremat sorti šhoping.. Vaene Allar, kes minu ja Marleeniga pidi naisteosakondades ringi töllama.. Nõu andmisel tast abi oli – ostud said tehtud :D Siis me nägime rongijaamas kolme musta meest.. Ma olin julge ja avaldasin soovi pilti teha.. Kui pildid käes, oli aeg edasi minna Kiasmasse.. Oi mai j6ua ära rääkida, mis seal oli.. Lahe oli noh ! Igast asjast sai pilti tehtud ja mõnest mitugi..Tekkis kohe isu ka Tallinna KUMUsse minna.. Kiasmas osa „kunsti” oli küll kaheldav, a kokkuvõttes ikka oli super-mega !!! Ja siis oligi aeg kotid ära võtta ja ää kooli sõita.. Kool oli tip-top, mitte nagu meil lipp ja lopp.. Võibolla veits range mulje jättis aga ilus ikka krt oli.. ! Kes läks jälle tuttu, kes passis üleval – igaühel omad huvid ;) Marion sai särtsu pistikust veel sel õhtul.. Mai olnud kohapeal kui see juhtus..Aga kui oleks sis ma oleks kindlasti rohkem naernud – ma ei ole pahatahtlik, aga siuksed asjad on hirmnaljakad, ükskõik kellega juhtub.. Ma enda üle irnuks ka :D tegelt ka ju noh..! Õhtusöögiks saime tuunikalasalatit.. Ma ei söö enam kunagi tuunikala salatit.. Ma ei hakka täpsemalt rääkima.. a ma arvan, et Hendrik ei söö enam kunagi lihapirukat ka :P
Teine päev:
Jube vara hommikul tõusime (ega mai vingunud !) ja kalpsasime rõõmsalt bussi, et sõita Turusse.. Seal mingis majas oli näitus erinevatest riietest, mis olid igasugu materjalidest valmistatud..küll paberist ja papist, aga ka kummikinnastest või kilest.. Pilte sai seal omajagu.. Üks tädi rääkis meile fotograafiast midagi..Siis kõndisime niisama ringi.. Hingasime värsket õhku ja grupipilti ka tegime.. Siis käisime söömas.. Seal oli igast head ja paremat ja tuunikalasalatit ma ei puutunud :) Kõht täis, läksime ühe mehe juttu kuulama...jutt iseenesest tundus huvitav, aga kahjuks on soome keeles füüsikat ja filosoofiat kuulata natuke raske.. slaididelt nagu veel sai midagi aru, aga naljade üle naersid küll aint soomlased ise.. Et endal ka meelt lahutada, saatsime omavahel telefoni tekstidega ringi.. nalja sai..sai isegi niipalju, et soomlased arvasid , et me nende naljadest aru saame :P Põhinaljaks oli selleks ajaks kujunenud KEBAB, niiet juttu jätkus kauemaks.. Kuid ka Vello ja sõbrad leidsid sõnumites oma koha (sellest ei peagi aru saama !) A siis tagasisõidul istus meie taha üks saksa pleikar, kellele me hellitavalt panime nimeks Edmund, sest me ta pärisnime ei teadnud.. Ega me taga ei rääkind, lihtsalt vaatasime ja imestasime.. :) Siis algas sõit tagasi Hyrylä koolimajja.. Jõudsime hilja.. Sai veits lolli juttu aetud ja ää tuttu keeratud.. Mitu ööd sa ikka korralikult magamata oled ?!!
Kolmas päev (tagasisõit ja värki):
Sai nati hiljem ärgata – jeeeeee !!! A ega pikka laulu polnud..kodinad kokku, saal korda ja otsejoones bussi.. Käisime Lottede muuseumis..seal üht filmijuppi nägime ja kujusid oli ja HEELIUMIGA õhupallid saime ka kõik.. Siis jalutasime me ühe kunstniku kodussee ja seal meile räägiti tollest majast ja kunstnikust ja ta maale nägime ja...! Seal sai väga ilusaid pilte teha sest taevas oli just siuke ähvardavalt tume ja meri jne... meist igaühest tehti ka pilt seal – Tapiole mälstuseks.. ma ka kõiki pildistasin... ok ok valetan.. Allar minu digikaga pildistas.. Pika käimise peale said heeliumipallid ka tyhjaks- aint Marleeni oma säilis lõpuni (Y) Siis tuligi bussijuhionu ja algaski sõit bussijaama poole.. Sadamas ütlesid kõik Tapiole aitäh ja oli hauska tavatta (mai tea kuidas see kirjutatakse !) Tibutama hakkas kergelt enne terminaali sisse minemist – ju sis oli õige aeg lahkuda :P Laeva tormasime esimestena.. mõned pensionärid ju imelikult vaatasid , aga no mis seal ikka.. võimalus, et ma neid veel oma elus kohtan, on siiski suhteliselt väike !! Loksumine oli suht igav.. pokkerit mängisime.. närvi ajas kui ei jopand a no mis seal ikka.. Osadel hakkas paha ja ega mul endalgi eriti hea tunne polnud, kui pidin loksuvas laevas emale kommikarpi valima.. Laev hilines ja kuna mind juba oodati – tormasime Allariga esimestena laevast maha ja otse Tartu poole teele (mai saa mainimata jätta, et me ikka saime autoga :P) Vahemaa Tallinn-Tartu tundus mu jaoks kuidagi eriti lühike, a võibolla sellepärast, et ma ikka aegajalt „lahkusin” seltskonnast mingile muule maale (mai olnud laksu alla – ma magasin !) Tartus sai veel Siriusest burks võetud, kodus kallikesele reisist ette kantud ja järgnevaks ööpäevaks unne keeratud :D

Brit

QQQQQQQQQQQQQQQQQ

Kõik algas 11. mai hilisõhtul, kui osake 11.b klassist astusid laeva pardale, et pärast sellel veedetud ööd astuda järgmisel hommikul Helsingis maa peale…
Reisi märksõnadeks said pidev liikumises olemine, elektrilöögid ja tuunikalasalat. Koolimaja, kus me ööbisime, oli igati meie koolist ees...Ma usun, et sellega nõustuvad küll kõik, kes sellel reisil käisid…
Söögiks pakuti meile mingit kohutavat tuunikalasalatit…ja kellel see sisse ei läinud, võis ka kivikõvu lihapirukaid mugida, mis olevat täidetud mingi halli massiga...:) igatahes jah…ma üritasin tuunikalasalatit esialgu süüa, aga lihapirukaid ei hakanud ma isegi mitte proovima…
Muidu reis iseenesest oli lahe…sai paljud vaatamisväärsused ära näha…Suomenlinnas oli väga lahe ja mõned meist said ka suurema osa oma ratekatest seal ära teha…vist…Muidugi tõeliselt lahe oli Kiasmas…seal nägi igasuguseid selliseid asju, mida tavalistes muuseumites ei näe…see ongi vist esimene muuseum, mis mulle tõesti meeldis…
Tagasisõit oli ka lahe, sest enamus ajast läks selle peale, et säilitada normaalne enesetunne, et paha ei hakkaks (laev kõigutas) …
Igatahes täitsa ok reis oli!!!

Maarja

HHHHHHHHHHHHHHHHH

Neljapäeval 11. mail väljus sadamast kell 23.55 Laev Meloodia, mille pardal olid 11. b klassi õpilaste rühm :). Öö laevas oli väga tormiline, seda võib mõista nii, et enamus meie seltskonnast ei maganud, vaid istusid öö läbi üleval laeva ,, vinges" baaris :D, kus dj. lõpetas juba kell 1 öösel muusika mängimise ära :(. Igal juhul 12. mail hommikusöök laevas oli väga norm ja laevalt maha minek samuti. Edasi suundusime rongijaama, kus me paigutasime oma suured-suured kotid kappidesse ning edasi suundusime sadamasse, kust väljus laev Suomenlinna. Seal oli väga tore tegelikult :). Seal mängisid soome õpilased meile teatrietendust ja tuleb tõdeda, et selleks ajaks oli juba uni ka peale tulnud, enamus tukkusid etenduse ajal :)
Pärast etendust oli aga vaba aeg Suomenlinnas, mis oli tegelikult üks väike saareke, seal oli palju ilusaid kohti reidi piltide tegemise jaoks. Neid tuli ikka väga ohtralt :)
Pärast sõitsime tagasi Helsingisse, kus olid siis kõned erinevatelt õpilastelt. Pärast seda oli vaba aeg ning siis külastasime väga ägedat moodsa kunsti muuseumit nimega Kiasma. Seal oli tõeliselt vinge :). Pärast seda suundusime bussijaama, kust viis buss meid koolimajja, millest sai järgmiseks kaheks ööks meie kodu :) Õhtul oli koolimajas igasuguseid ärevaks tegevaid sündmuseid:D Esiteks see, et kuna me olime päev aega mööda linna ringi jooksnud, olid kõhud meil väga-väga tühjad ja lootsime saada süüa, nii - süüa oligi, aga söögiks oli tuunikalasalat :D see oli väga väga räme :( Ainult Rucale vist ikka maitses, või siis teine võimalus - tal oli kõht ikka väga-väga tühi:D ja muidugi lihapirukad olid ikka üle prahi:D:D:D
Siis üks õhtu nael oli kindlasti see, et Marionil sulas telefoniakulaadija ära seina ja ta ise sai rämedalt elektrit:D, mis oli meile muidugi väga naljakas:D :) Ja öö läbi sai naerukrampides vaeveldud...ühesõnaga see öö oli liiga HULL:D, siiamaani kõhulihased valusad :)
14. mail oli buss kell 8 kooli ees koos sakslaste ja soomlastega. Meie olime muidugi öö läbi magamata ja ülilõbusas tujus, ronisime bussi taha otsa ja lolli juttu voolas ojadena:D Soomlased ja sakslased arvasid ilmselgelt, et me oleme peast veits soojad:D Muideks suund oli võetud Turku!!
Poole tee peal keeras ilm aga ära ning hakkas sadama ja mega külm oli ka. Turku jõudes pidime me veel edasi sõitma mingisse mõisasse, seal veetsime natuke aega ringi vaadates ja siis osalesime ka filmitöötoas. Pärast seda võtsime suuna Turku, kus oli meil vaba aeg ja sai ringi shopatud, pärast shoppamist saime süüa, seekord oli söök väga korralik :) Pärast söömist läxime tagasi mõisasse, kus hakkas mingi fiosoof jutustama :) soome keeles muidugi...noo see oli nüüd pehmelt öeldes väga väga igav :( aga peale seda hakkas tagasi sõit Helsinki poole. Ma mingi aeg magasin isegi, aga siis otsutas Ruca jälle nalja tegema hakata ja jälle sai 2 tundi kohutavalt palju naerdud:D Öösel oli jälle mega möll:D kuigi ma olin väga väsinud ja tahtsin magada, ei saanud ma eriti:D, sest ruca möla kajas üle koolimaja:D, nii et une pealt kah naersid:D Hommikul saime veits kauem magada, koristasime ära ja asutasime end minekule. Suuna võtsime maitea kuhu:D igaljuhul jõudsime me Lotta muuseumisse, seal oli huvitav, edasi läxime me ühe kunstniku kodumuuseumisse. Sealgi oli lahe, tegime pilte ja vaatasime ringi.
Pärast seda tuli meile buss järele ja läksime tagasi Helsingisse. Sadamas ootasime laeva ja sõime kummikommi:D ei tohi ära unustada, et nalja sai jällegi palju :) Laev loksutas suht palju, kuid kohale jõudsme Tallinnasse õnnelikult ja seejärel bussi peale ning Tartusse. Koju jõudes jõudis ka väsimus peale ning kohe sai magama mindud. Jube hea oli oma voodis magada:D
Aga reisiga võib üldjoontes rahule jääda, nalja sai kõvasti ja huvitav oli ka kindlasti. Nägime ja kuulsime palju. Tore oli!!!

Kadi

BBBBBBBBBBBBBBBBBB

Reisida on alati tore, eriti veel kui reis on hästi organiseeritud ja kaasas on käputäis normaalseid inimesi. Meie väike grupike õpetaja Kirberi juhendamisel asus siis mingi neljapäev Soome poole teele. Esimene päev, kui seda ka niimoodi öelda saab, oli tegelt reisiks ettevalmistamise päev, sest reis ju algas 23:55. Öö Meloodia pardal oli vist mõeldud magamiseks, sest mingit öö läbi pidutsemise programmi seal küll polnud :P, aga tegelt ei igatsenud kah… igastahes reisi esimene päev algas sellega, et ärkasin kajutis väga kägaras ja unine… söögi järjekorras, mis leidis aset kell 6 vist, viis uni lausa jalad alt. Aga selle eest oli hommikusöök ikka vastav, sai nii söödud, et kohe sai söödud.
Kohe sadamas saime kokku meie soome reisijuhi Tapioga, kes oli muidu lahe vana. Peale väikest jalutuskäiku Helsingis läksime me praamile, mis viis meid Suomenlinna, kus soome õpilased esinesid meile (sisust ma parem rääkima ei hakka, sest muidu läheks väga igavaks :P :P). Pärast Suomenlinna olid ühed väiksed jutustused ja vaba aeg Helsingis. Mina oma osa vaba ajast veetsin Helsingi rongijaamas magades J Pärast uinakut läksime me “uusaja” kunstimuuseumisse, mis oli nagu väga …. ma ei tea , hull? Aga pärast muuseumi sõitsime me siis oma ööbimiskohta, milleks oli üks soome “tavaline” koolimaja. Seal me siis olime niisama ja sõime tuunikala salatit… peale mille söömist me ilusasti magama jäime J
Teine päev algas järjekordselt varakult, aga mitte enam nii väsinult kui esimene… kooli ees ootas meid buss täis sakslasi ja soomlasi, keda meil polnud aega märgatagi, sest kui me bussi jõudsime jäid paljud magama:P (vist):P…. 166km sõit oli nagu 166km sõit ikka. Keskpäevaks jõudsime kuhugi mõisasse, kus peeti meile loengut ja siis lasti Turu linna peale lahti… peale mida meid sinna tagasi viidi. Mõisas peeti meile pikk loeng Ajast, mis tundus huvitav, kuigi see peeti soome keeles. Pärast loengut algaski meie sõit tagasi öömajja, kus enam tuunikala salatit ei pakutud…
Kolmas päev oli meil ilma sakslaste ja soomlasteta, tegime omale ise sõitu Helsingi piirkonnas… kuna me niivõrd rahabossid olime, tellisime omale ise bussi ja kärutasime sellega ringi. Käisime Lottade muuseumis ja ühe kunstniku muuseumis, mis asus eriti looduslikult ilusa koha peal. Seal siis tegime juba reisist väikseid kokkuvõtvaid tegevusi… pärast neid käike sõitsime siis tagasi sadamasse. Laevasõit oli loksuv, aga tagasi me jõudsime…
Kokkuvõtteks oli reis väga mõnus ja igati tore. Muidugi ma kohe vabandan selle pärast, et mul ükski koha või asja nimetus meelde ei jäänud… aga nuh, elab vast üle. Juu - juu

Tauri

Rate'i pilte :))

2006-05-19T23:31:00.000+03:00

14.5 - Tuusula Rannamaanteel ja koduteel

2006-05-19T23:30:00.001+03:00

Meie ajuti kodu - Hyrylä gümnaasium - asub Tuusulas. Tuusula Rannamaantee - Tuusulan Rantatie - on kindlasti on mitmekülgsemaid kultuuriajaloolisi vaatamisväärsusi Helsingi läheduses. Koht, kuhu kultuuriinimesed suvilaid ehitasid või suvekorterit üürisid, oli Helsingile piisavalt lähedal, aga samas kauni Tuusulanjärve ääres. Nimedest näiteks luuletaja Eino Leino, kunstnikud Eero Järnefelt ja Pekka Halonen, kirjanikud Aleksis Kivi ja Juhani Aho, tõenäoliselt Soome kuulsaim helilooja Jean Sibelius.

Meie esimene peatuspaik oli Syväranta - http://www.lottamuseo.com/ -, mis kunagi oli rikka moskvalase Uschkoffi suvila ja mis alates 1936. aastast kuulus Lotta Svärd-organisatsioonile ja kus alates 1996. aastast on on Lotta Keskmuuseum. Lotta Svärd oli Soome naisorganisatsioon, mis üldjoontes vastab Eesti Naiskodukaitsele. Nõukogude Liidu survel organisatsiooni tegevus lõpetati.
Syväranta suvila, mis 1947. aastal põles maha triikrauast alguse saanud tulekahjust, on taastatud.

Suurem valik pilte Lotta Svärd Keskmuuseumist on

http://www.flickr.com/photos/91586547@N00/tags/muuseum/show/

Edasi liikusime jalgsi mööda kitsast rannateed, kus siiski üsna suur liiklus, nii et Tapio muretses pidevalt meie pärast. Järgmine peatuspunkt - kunstnik Pekka Haloneni kodu Halosenniemellä. Kui kunstnik 19. sajandi lõpul sellele väiksele kaljusele järve ulatuvale maatükile oma kodu hakkas rajama, vangutasid külainimesed päid - ei ole need kunstnikud ikka normaalsed inimesed: maja on liiga järve tuulte vallas ja maad ei saa harida, sest see on liiga kaljune. Maja aknad avanevad kolmest küljest järvele ja juuresolevate fotodegi järgi võib arvata, et järv pakkus pidevalt inspiratsiooni. Praegu tegutseb maja Pekka Haloneni majamuuseumina, kus on ka vahetatavad kunstinäitused - http://www.tuusula.fi/teksti.tmpl?id=145;numero=67240448

Omal ajal oli Pekka Haloneni kodu sageli ümberkaudsete kultuuriinimeste kooskäimiskoht. Puudutada näiteks klaveriklahve, millel Sibelius kunagi mängis, pakkus elamusi meilegi.

Bussiga sõitsime mööda ka teistest Tuusula rannamaantee vaatamisväärsustest, kuid nendega tutvumine jääb järgmisteks kordadeks. Hea ülevaate kõigist vaatamisväärsustest saab http://www.tuusulanrantatie.info/valikko.asp?Ryhma=351 ja Soomes äsja ilmunud paljude fotodega kaunistatud raamatust "Tuusulanjärven taitelijaelämää", autoriteks Juhani Salokannel ja Juhani Seppovaara. Vaata ka kaarti - http://www.tuusulanrantatie.info/kartat.asp Kõiketeadja bussijuht jagas lahkelt infot ka selle kohta, missugused tänapäevased kuulsused ühes või teises majas elavad. Tuusula rannamaantee äärsed majad ja krundid ei kuulu just odavamate hulka.

Meie aeg Soomes on selleks korraks otsa saanud. Jätame hüvasti Tapioga, kes meiega 24 tundi ööpäevas jändas, kõigume veidi tuulisel merel ja olemegi jälle kodus.

13.5 - päev Brinkhalli mõisas ja Turus

2006-05-19T23:30:00.000+03:00

Pärast kosutavat ööund :) algas päev hommikusöögiga kooli sööklas, mis oma ruumikuse ja valgusküllasusega pälvis samuti meie õpilaste kiidusõnu. Söögid - tuunikalasalat, lihapirukas jm - on omaette teema, mida kommentaarides on korduvalt mainitud, aga mille naljast saavad aru Soomes käinud õpilased. Igatahes - sööki oli piisavalt, et mitte nälga surra.

Seejärel ootas ees koos sakslaste ja soomlastega teekond Turu linna, täpsemini küll Brinkhalli mõisasse Turu lähedal Kakskerta saarel - http://www.kakskertaseura.fi/graf/kartta.gif
Olime sellest mõisast kuulnud juba enne ühtteist, kas või seoses sellega, et seal on tehtud populaarset MTV3 sarja "Hovimäki" - http://www.yle.fi/hovimaki/. Pärast oma silmaga mõisa ülevaatamist pidime jälle tõdema, et kõik on suhteline. Soomes kuulsaks ja tasemel mõisaks peetav Brinkhalli on eestlase silmale üsna viletsake, kannatamata välja võrdlust meie suurte ja hästikorrastatud mõisakompleksidega. Brinkhalli mõis on praegu üsna lagunevas olekus ja vajab korralikku restaureerimist. Kuulu järgi olla mõisa lagunemises süüdi ka endine omanik Turu linn. Praegu kuulub mõis Soome Kultuuriväärtuste Ühingule (Suomen Kulttuuriperinnön Säätiö) - http://www.kulttuuriperinne.com/brinkhall.html

Pärast sissejuhatavat kohvijoomist tegid Turu kooli (Turun Suomalainen Yhteiskoulu) õpilased ekskursiooni mõisa peamajas ja tutvustasid seal eksponeeritud oma kooli näitust "Garderoob". Kõik eksponaadid on valmistatud praegu olemasolevatest materjalidest - ajalehed, kile, kohvipakid, foolium jne jne.

Pärastlõunal toimus mõisa kõrvalhoones filmikunsti töötuba, millest kõigi kolme rahvuse esindajad osa võtsid. Töötuba juhtis Iiris Heinsola. Räägiti veidi teooriast, tehti rühmatööd jaiga rühm sai videokaamera, et hiljem Turus filmida. Kõik ei sujunud ehk nii, nagu korraldajad olid mõelnud, aga mingi kogemuse saab alati kõigest...Pärast vaba aega Turu linnas ja tugevat lõunasööki (või oli see juba varajane õhtusöök) Marielundi puhkekeskuses tuldi taas mõisa kõrvalhoonesse, et kuulata Turu ülikooli professori Esko Valtaoja loengut teemal "Mis on aeg?" - http://www.astro.utu.fi/tuorla/new/staff/index.cgi?EskoValtaoja

Professor üllatas kõigepealt oma nahkriietuse ja mootorrattaga, seejärel huvitava ja väga hea slaidiprogrammiga täiendatud loenguga. Sakslased vabastati keeleprobleemide pärast loengu kuulamisest, eestlased kuulasid oma nappe soome keele ja veidi suuremaid füüsika, astronoomia jm teadmisi appi võttes. Ja kommentaarid pärast loengut olid, et hämmastavalt palju sai aru, et filosoofiline lähenemine ajale oli huvitav ja et seda või teist on Pafka (Jaan Paaver) ka täpselt nii rääkinud.

Soomlased, sakslased, eestlased ja Brinhalli mõisa peahoone

Õhtuhämaruses tagasisõit Hyrylä kooli ja tuunikalasalat :) ja öörahu :))

12.5 - päev Helsingis ja Suomenlinnas

2006-05-19T21:15:00.000+03:00

PROGRAMM:
1. Pärast jalutuskäiku läbi Helsingi kesklinna kohtume Kauppatori sadamas Hyrylä gümnaasiumis külasolevate sakslaste ja nende soomlastest majutajatega. Kauppatori - http://www.virtualhelsinki.net/helsinkipanoraama/kauppatori.html
2. Sõit laevaga Suomenlinna - http://www.suomenlinna.fi/

Vaated laevalt Helsingile ja ...

... Suomenlinnale
3. Paarlaastihuones Platoni Akadeemia teatritrupi esituses näidend "Von Beckereistä viimeinen", mis rääkis 1775. aasta sündmustest tollase Soome aadelkonna elus.

4. Tutvumine Suomenlinnaga ja vaba aeg päikese paistel

5. Kõned J.V. Snellmani mälestussamba juures.
2006. aasta on Soomes Snellmani mälestussaasta (http://www.snellman200.fi/etusivu/fi.jsp) ja just 12. mai oli tema 200. sünniaastapäev. Jättes kõrvale kõik muud tähtsad asjad, mida Snellman Soome ja soomluse heaks tegi, siis vähemalt seda, et tänu Snellmanile sai Soome oma raha - marga - peab kindlasti nimetama. Egas siis Snellmani kuju ilmaasjata just Soome Panga hoone ees seisa. Snellmani ja margaga plakateid paistis Helsingis mitmel pool silma ja lisaks meie kolmes keeles peetud kõnedele toimus sel päeval Helsingis mitu tähtsat Snellmanile pühendatud üritust.
Leia pildilt Soome margaga plakat

Sakslased pühendavad oma kõne W. Brandtile

Hendrik (soome keeles) ja Allar (eesti keeles) räägivad Lennart Merist

Platoni Akadeemia õpilased kõnelesid kõige rohkem sellest, mida paha teeb kapitalistlik ühiskond inimesega.

6. Väike linnaekskursioon ja vaba aeg Helsingi nautimiseks. Või kuidas keegi seda täpselt kasutas...
Tuomiokirkko - http://www.senaatintori.fi/tekstisivu8.htm

Tuomiokirkko asub Senaatintori - http://www.senaatintori.fi/index.htm. See piirkond on Helsingi vanim osa, arhitektuuriliselt meenutab ka Tartu kesklinna, sest ehitusstiil ju sama - klassitsistlik. Keset Senaattitori on Vene tsaari Aleksander II mälestussammas.

Vaade Tuomiokirkko trepilt Helsingi Ülikooli raamatukogule - http://www.senaatintori.fi/tekstisivu9.htm

Säätytalo - http://www.virtualhelsinki.net/tour/goto/saatytalo.html

Aleksis Kivi mälestusmärk ja Soome Rahvusteater

Vaatamisväärsus Helsingi raudteejaam?

Kolme Sepa kuju ja väljakSoome parlamendihoone - Eduskunta - http://www.eduskunta.fi/. Soome parlament tähistab 2006. aastat 100. sünnipäeva, kusjuures esimesena Euroopas said 1907. aastal Soomes valimisõiguse ka naised.

Kaugemal veelkord parlamendihoone, keskel Soome suure kangelase Mannerheimi mälestusmärk - http://www.virtualhelsinki.net/tour/goto/mannerheimin_ratsastajapatsas.html. Tänav, mille ääres nii parlamendihoone kui Mannerheimi kuju on, kannab samuti Mannerheimi nime ja on üks Helsingi pikemaid tänavaid.

7. Kiasma - Moodsa Kunsti Muuseum - http://www.kiasma.fi/. Parajasti on selles rahvusvaheline näitus ARS 06, mis on saanud vastakaid hinnanguid, ilmselt just seetõttu, et nii mõnedki taiesed sellel näitused kompavad kunsti piire. Meie õpilased on sel kevadel kahel korral näitust vaatamas käinud ja vastukajad on olnud head. Mõned pildid ka illustreerimaks, missugust kunsti sellelt näituselt leida võib.

Miljonimängu küsimus - mis on pildil? Helsingi kõige uuem kaubanduskeskus Kampinkeskus - http://www.kamppi.fi/, aga ka bussijaam, mis asub maa sees keskuse E-korrusel.

Järgmine miljonimängu küsimus - mis on pildil? Õige vastus - bussijaama ootesaali kaunistus. Nii seesuguste kaunistuste kui ka bussijaama ehituse tõttu - uksed avanevad ootesaalist otse bussi, kui buss kohal on - ütles Tapio, et see paik meenutab talle skifi-maailma.

8. Meie kodu järgmiseks kaheks ööks - Hyrylän Lukio. Gümnaasiumis on u 900 õpilast ja õpetajat ja kuna ta Soome koolidele omaselt on ühekorruseline ja mitmete juurdeehitatud tiibadega, siis on kool pindalalt üsna suur ja koridorid pikad ja keerulised. Koolimajaga seoses võib taas nentida, et kõik maailmas on suhteline. Kooli kohta, mis meie õpilastelt ülivõrdeid välja meelitas, ütles Tapio, et nende kool on kole, meenutab keskitysleiri - koonduslaagrit!!!

Õpilasomavalitsuse ruumJa nüüd öörahu - vähemalt ütleb Helja nii. Mis tegelikult sai, sellest vaikib ajalugu ... või rääkivad kommentaarid

Reisi algus

2006-05-19T19:44:00.000+03:00

11 TFG 11.b klassi õpilast - Maarja, Kadri, Kadi, Marion, Brit, Marleen, Kalmer, Allar N, Allar K, Hendrik, Tauri - ja Helja asusid Soome poole teele 11. mai õhtul. Just nimelt õhtul, mitte hommikul, nagu see tavapärasem oleks. Pidime nimelt olema Helsingis 12.5 hommikul ja kõige parem variant selleks ajaks sinna jõuda oli sõita öölaevaga ja ööbida laevas. Nii me ka tegime.

Peitepilt

Pärast mitte väga pikka ööd, aga rikkalikku hommikusööki astusime Soome pinnale.

Platoni Akadeemia kutse

2006-05-19T18:10:00.000+03:00

Seekordne Soomes-käik sai alguse sellest, kui Helja virtuaalpostkasti potsatas kiri Tapiolt kutsega osaleda Platoni Akadeemia üritustel 11.-14.5. Kutse oli ahvatlev ja programm huvitav ja sõitasoovijaid 11.b klassist leidus ja
nii saigi teoks meie käik Helsingisse, Tuusulasse ja Turku.

Enne 11. 5. 2006. a ...

2006-05-19T11:50:00.000+03:00

... on Tartu Forseliuse Gümnaasiumil olnud pikka aega erinevaid suhteid soomlaste ja Soomega.

Alates 1996. aasta kevadest on meil sõprussidemed Forssa Lütseumiga, mis tookord küll veel teist nime kandis. Meie koostööd on iseloomustanud erinevate suhtlemis- ja tegevusvõimaluste otsimine ja uuendamine, praegu viime kevadpoolaastati läbi ühist kirjandusprojekti - http://www.htk.tlu.ee/etwinning/sopruskoolid/partnerlusprojektid/forseliuse/. Pikka aega oli sõprussidemete Soome-poolne eestvedaja emakeeleõpetaja Anneli Niinimäki, nüüd jätkab tema asemel Piia Leppä.

Samuti on meie koolis sageli käinud soomlastest külalisi, kõiki neid tagantjärele üles lugeda ei jõua. Viimasena külastas 3. mail 2006. a 11.b klassi teatritrupp Joensuust, kelle etendust "Niskamäe noorperenaine" ka õhtupoolikul vaatamas käisime. Muljed olid ülivõrdes!
vt http://www.vakivahva.net/

2005/2006. õa oli TFG 12.b klassi tunniplaanis ka esimest korda Soome maatundmise ja kultuuri tund. Vaata pilte Soome toitude tunnist - http://www.finst.ee/SoomeToidudKoolis2005.htm

Ja niiviisi võiks minevikumeenutusi pikalt jätkata. Aga mitte sellest ei tahtnud me rääkida....

Kes on kes ja mis on mis?

2006-05-19T11:41:00.000+03:00

TFG - Tartu Forseliuse Gümnaasium - vaata www.tfg.tartu.ee
Helja Kirber - Tartu Forseliuse Gümnaasiumi eesti keele, kirjanduse ja soome keele õpetaja
Soome - vaata www.suomi.fi
Soome Hyrylä Gümnaasiumi - Hyrylän Lukio - http://www.hyryla.com/
Platoni Akadeemia - Platonin Akatemia - Hyrylä Gümnaasiumi projekt - www.platoninakatemia.net
Tapio Turpeinen - Hyrylä Gümnaasiumi ajaloo- ja usuõpetaja, Platoni Akadeemia eestvedaja
Forssa Lütseum - Forssan Yhteislyseo - vaata http://www.forssanyhteislyseo.fi
Anneli Niinimäki - Forssa Lütseumi kauaaegne emakeeleõpetaja
Piia Leppä - Forssa Lütseumi emakeeleõpetaja
veebiajakiri Virtuaalkass Felix - http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/
Soome Instituut - www.finst.ee